Kuidas metsanotsul läheb?

Postitas Aasta Loom - T, 09.05.2017 - 08.58
Sisu

Metssiga mõnuleb. Kuivanud puu on talle väga tore koht, siin saab ennast sügada, vanast karvast lahti ja endast lõhnamärke maha jätta. Kõik see tegevus seale meeldib.
Rajakaamera video monteeris Kalle Pihelgas
 

Tore on vaadata elurõõmsat siga. Tähendab, osad metsanotsud on Eesti metsades alles. Aga palju neid on, seda ei oska keegi  täpselt öelda. "Katk laastab endiselt ja suur osa mandrist on sigadest tühi," kommenteerib Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ja nendib, et küsimusi on palju ka jahimeestel. "Nagu rajakaamerate uudistest näeme, toimuvad looduses protsessid katkust sõltumata. Kus on veel mõni emis ja kult järel, seal on ka põrsaid näha. Aga need on suhteliselt harvad kaadrid. Saaremaal ja Hiiumaal võib sigu veel kohata, samuti pisut ka Lääne-Eestis. Väga paljudes kohtades on eesmärk viia sigade arvukus 1,5 loomani 1000 hektari kohta saavutatud. Kuidas edasi? Seda jälle ei tea täpselt keegi. Ka jahimehed ootavad siin juhiseid. Teame, et kui eesmärk on saavutatud, siis väidetavalt katk taandub. Jahimeeste osa on küttida ära loomad juurdekasvu piires ja jälgida bioohutuse nõudeid. Küsimus aga ootab vastust, mis saab siis, kui arvukus on alla 1,5 isendi 1000 hektari kohta? Sellele ei ole osanud keegi vastata. Kas loodusele, metssigadele ja meile kõigile on vaja, et seeme oleks metsas? Et saaks tekkida immuunsus, vähemalt teoreetiliseltki? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Looduses ei ole midagi 100%. See, kes nii arvab, eksib kindlasti. Loodus toimib universaalselt ja meie teadmised käivad alati järel. Seetõttu tuleb eksperimenteerimisel alati seda arvestada ja olla ettevaatlik.
Üks hea tuttav jahimees Tartumaalt pakkus välja, et küttida tuleks ära kõik nähtavad metssead. See tundub olevat päris hea mõte. Kunagi ei näe kõike. Küttida ära nähtavad, nõrgemad, ettevaatamatumad. Kõlab midagi sinnapoole, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Võib-olla on siin sees mingi iva? Mine võta kinni… ."

 

Helen Arusoo