Uudised

Üks neljast Isle Royale´i saarele viidud hundist läks üle jää koju tagasi

Postitas Aasta Loom - P, 10.02.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Hunt 003 teekond Isle Royale saarelt tagasi mandrile vastavalt GPS kaeluse andmetele.
Foto: Isle Royale National Park

 

Sügisel rõõmustasime uudise üle, et Isle Royale´i rahvuspargis Michigani osariigis alustati huntide taasasustamise projekti, mille eesmärgiks on saare kiskja-saaklooma dünaamika tasakaalustamiseks ja ökosüsteemi päästmiseks järgmise 3-5 aasta jooksul viia saarele 20-30 uut hunti. Sügisel jõudsid uude koju neli Minnesotast pärit võsavillemit: 3 tüdrukut ja üks poiss.

 

Mis kasu on kiskjatest inimestele?

Postitas Aasta Loom - P, 03.02.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Metsakasvatajatele on sõraliste arvukust piiravad kiskjad igati abiks.
Foto: Sergei Gorškov, https://wilderness-society.org

 

Suurkiskjate kasulikkus kogu ökosüsteemile on üpris selge kõigile. Kitsamalt inimeste jaoks on kiskjaid tavaliselt ikka nuhtluseks pidanud. Ajakirjas Nature Ecology & Evolution 2018. aastal Austraalia ja Ameerika teadlaste avaldatud uuring pühendati aga just kasule, mida saavad konkreetselt inimesed metsikute kiskjate olemasolust.

Poola hundikaitse saab 5+!

Postitas Aasta Loom - P, 27.01.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Fotol on Dr. Mysłajek koos kolleegi ja alles sel kuul salaküttide lõksust päästetud hundiga Lääne-Poolas.
Foto allikas: https://twitter.com/robertmyslajek

 

Poola on riik, keda tasub suurkiskjate populatsioonide majandamises eeskujuks võtta. Hunt on Poolas range kaitse all olnud alates aastast 1998 ning tänaseks elab sealsetes metsades ligi 2000 võsavillemit.

 

Mida põngerjad teavad huntidest?

Postitas Aasta Loom - P, 13.01.2019 - 14.00
Avapilt
Sisu

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo


Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.


Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 


 - et hundid söövad jänkusid;
 - et hundid karusid ei söö, kuna nad on üksteise jaoks liiga tugevad;
 - et inimene on hundist tugevam, kuna tal on püss;
-  et hundid uluvad;
 - et elavad metsas.

Norra hundid löögi all

Postitas Aasta Loom - P, 06.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Norras nagu Eestiski käib praegu hundijaht, ainult selle vahega, et Norras toimub jaht ka hundikaitsealadel, kus elab kolm hundikarja. Milles nende kaitse seisneb?*
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Norra võib küll olla paljudes aspektides meile eeskujuks, kuid looduskaitse valdkond nende hulka ei kuulu. Norra ei astu ühtegi tõhusat sammu niigi nigelas seisus oleva Skandinaavia hundipopulatsiooni liigikaitseks.

Hundid elavad vaid 5% Norra territooriumist – Rootsi külje all nn hunditsoonis, kust väljapoole võsavillemitel tulla ei lubata. Nüüd aga andis valitsus loa jahtida hunte ka selles niigi kitsukeses piirkonnas. Alates 1. jaanuarist on luba küttida üks kolmest Norras elavast hundiperekonnast. Seda, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja millised indiviidid kõnealusesse karja kuuluvad, oluliseks takistuseks ei peeta.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.