märts 2016

Pildid napsas Maggy, LK foorumist

Kodukakk

Näeme tänavu Klausi esimest korda näost – näkku. Tavaline on lihtsalt kiire külastus, et hauduvale kaasale mõni näriline tuua. Usutavalt läheb Klausil soojemate ilmade saabudes ja lume sulades jahipidamine kergemaks. Senini on emaslind Klaarale toodud umbes viis - kuus närilist igal ööl.

Emaslind käib öö jooksul vast paar korda lühikeseks ajaks pesalt ära – konte peab ikka sirutama, „kodu“ pole just kõige mugavamate killast.

Teada annab Riho Kinks, Eesti Ornitoloogiaühing

Foto Arne Ader

Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist.

Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas aktiivse lindude rände.

Seetõttu nägid paljud vaatlejad just neil päevil selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.

Foto Arne Ader

Keskkonnaamet korraldab rahvusvahelise veepäeva puhul 28. märtsist 4. aprillini 7.-9. klasside õpilastele veebipõhise viktoriini, mille peateemaks on vesi.

Viktoriinist on oodatud osa võtma 7.-9. klasside õpilased 7-liikmeliste võistkondadega. Viit parimat võistkonda premeeritakse kummiparvematkaga võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlusega (Saaremaal ja Tallinnas) või mõne muu veega seotud aktiivtegevusega võitja lähipiirkonnas.

Teada annab Leho Luigujoe

Matsalu laht

Eile ja täna öösel toimus ilus luigeränne, mille käigus saabusid Eestisse ka esimesed GPS saatjatega varustatud luiged.

Kolm nendest peatub Pärnu ning kaks Matsalu lahel. Linnud tunneb ära valge kaelarõnga järgi, millel on must päikesepatarei.

Juhul kui keegi satub nendesse paikadesse, visake silm peale. Huvitav oleks teada kui suur on parve suurus, millest linnud toituvad, palju on parves noori möödunud aasta luik?

Pärnu laht

Teada annab Tarvo Valker, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned rändel

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud igakevadine linnade linnuvaatlus. Kena kevadilm meelitas linnalinde jälgima enam kui 100 huvilist 20 erinevas Eestimaa linnas.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemuste põhjal on praeguseks kõige enam rändlinde jõudnud Tallinna, kus linnusõpradel õnnestus leida koguni 83 erinevast liigist linde. Pealinna järel olid liigirohkemad linnad veel Paldiski 74 ja Haapsalu 73 linnuliigiga. Sisemaa arvestuses oli taas pikim liiginimekiri Tartus, kus nähti-kuuldi 62 erinevast liigist sulelisi. Samal ajal olid mitmetes Ida-Virumaa ja Kesk-Eesti linnades olud veel päris talvised ning seal pidid vaatlejad piirduma kõigest mõnekümne liigi kohtamisega.

Video salvestus ja asja uuris Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Metskits ehk kaber    Capreolus capreolus

Virumaal Roostoja kandis oli sokk söömapeal väljas. Sinika kasvukohatüübi männikus pole just palju ninaesisele valikuid. Nii saigi uuritud, mis praegusel aastaajal sellises kohas toiduks läheb. Oli näksinud värskeid tupp-villpea võrseid. Neid puhmast välja sikutades sai kätte ka võrse valge ja magusama, alumise osa.

Mis aga metsameestele pahameelt tekitab, et lasi samas hää maitsta ka noorte mändide latvadel.

Foto Arne Ader

Piisad urbadel

Pajud         Salix

Pööripäevade aegu oleme puude lummuses: jõuluajal kuusk ja suviste veedame kaskedega koos. Varakevadisel ajal pöörduvad pilgud kevadpühade ajal meie kliimavööndis pajudele.

Kõnepruugis ongi pajud pigem põõsamõõtu, puudeks sirguvad remmelgad. Meie looduses leidub pea paarkümmend pajude liiki. Osad võivad omavahel ka ristandeid moodustada, nõnda võib asjatundjatelgi mõne paju liigi määramine osutuda keeruliseks.

Rajakaamera salvestuse saatis Ahto Täpsi

Foto Sven Začek, www.zacekfoto.ee

Kobras ehk piiber       Castor fiber

Siseveekogude kaldaaladel on täiesti märgatavad kobraste tegevusjäljed, meie suurimad närilised peavad veel pulmi, muidu ettevaatlikud tegelased liiguvad ringi ka päevasel ajal. Olgu öeldud, et tiinus kestab kolm ja pool kuud.

Teada annab Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Foto Arne Ader

Põldlõoke

Suvine aialinnupäevik kogub hoogu! Esimese kolme nädalaga on registreeritud üle 300 aia, kus on kirja pandud üle 3600 liigivaatluse.

Eelolev nädalavahetus tõotab tulla põnev ja tegevuste rohke päris mitmel põhjusel. Esiteks pääsevad rändlinnud nädala lõpus ometi kord talvise paisu tagant lahti ja kaua oodatud põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad, metsvindid, kaelustuvid, haned, luiged, rästad ja mitmed teisedki jõuavad talvitusaladelt meile tagasi.

"Hügieen"

Möödunud aasta võidutöö ja saamislugu: Remo Savisaar

Olen lootnud tabada jäälindu sellises poosis sellest ajast saadik, kui esimest korda nägin sinilindu oma tiibu puhastamas. See on üürike hetk, mis teeb selle tabamise keeruliseks, kuid põnevaks. Siis, kui arvasin, et sain viimaks niisuguse viivu pildile, pidin pilte kontrollides taas pettuma. Nüüd, lõpuks, sai see hetk tabatud. Pildistatud varjest.

Looduse Omnibuss kutsub kõiki fotovõistlusele Savisaarega mõõtu võtma

Lähenevad kevadpühad ja fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2016 tööde esitamise tähtaeg. Rääkisin just Remoga, kes kõndis koos lastega Ahja jõe ääres Taevaskoja kaljude vahel. “Olen hakanud juba pilte valima,” ütles Aasta Loodusfotograaf 2015, kui küsisin, kas ta osaleb ka sel aastal Looduse Aasta Foto võistlusel. “Lapsed on veel veidi noored, vanem tüdruk tunneb pildistamise vastu küll huvi, ehk hakkab tulevikus temagi osa võtma.”