märts 2016

Foto Arne Ader

Piisad urbadel

Pajud         Salix

Pööripäevade aegu oleme puude lummuses: jõuluajal kuusk ja suviste veedame kaskedega koos. Varakevadisel ajal pöörduvad pilgud kevadpühade ajal meie kliimavööndis pajudele.

Kõnepruugis ongi pajud pigem põõsamõõtu, puudeks sirguvad remmelgad. Meie looduses leidub pea paarkümmend pajude liiki. Osad võivad omavahel ka ristandeid moodustada, nõnda võib asjatundjatelgi mõne paju liigi määramine osutuda keeruliseks.

Rajakaamera salvestuse saatis Ahto Täpsi

Foto Sven Začek, www.zacekfoto.ee

Kobras ehk piiber       Castor fiber

Siseveekogude kaldaaladel on täiesti märgatavad kobraste tegevusjäljed, meie suurimad närilised peavad veel pulmi, muidu ettevaatlikud tegelased liiguvad ringi ka päevasel ajal. Olgu öeldud, et tiinus kestab kolm ja pool kuud.

Teada annab Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Foto Arne Ader

Põldlõoke

Suvine aialinnupäevik kogub hoogu! Esimese kolme nädalaga on registreeritud üle 300 aia, kus on kirja pandud üle 3600 liigivaatluse.

Eelolev nädalavahetus tõotab tulla põnev ja tegevuste rohke päris mitmel põhjusel. Esiteks pääsevad rändlinnud nädala lõpus ometi kord talvise paisu tagant lahti ja kaua oodatud põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad, metsvindid, kaelustuvid, haned, luiged, rästad ja mitmed teisedki jõuavad talvitusaladelt meile tagasi.

"Hügieen"

Möödunud aasta võidutöö ja saamislugu: Remo Savisaar

Olen lootnud tabada jäälindu sellises poosis sellest ajast saadik, kui esimest korda nägin sinilindu oma tiibu puhastamas. See on üürike hetk, mis teeb selle tabamise keeruliseks, kuid põnevaks. Siis, kui arvasin, et sain viimaks niisuguse viivu pildile, pidin pilte kontrollides taas pettuma. Nüüd, lõpuks, sai see hetk tabatud. Pildistatud varjest.

Looduse Omnibuss kutsub kõiki fotovõistlusele Savisaarega mõõtu võtma

Lähenevad kevadpühad ja fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2016 tööde esitamise tähtaeg. Rääkisin just Remoga, kes kõndis koos lastega Ahja jõe ääres Taevaskoja kaljude vahel. “Olen hakanud juba pilte valima,” ütles Aasta Loodusfotograaf 2015, kui küsisin, kas ta osaleb ka sel aastal Looduse Aasta Foto võistlusel. “Lapsed on veel veidi noored, vanem tüdruk tunneb pildistamise vastu küll huvi, ehk hakkab tulevikus temagi osa võtma.”

Video salvestas Lusy, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Videolt tunneme ära meie möödunud aastased pesitsejad, väiksema ning hallima sulestikuga isaslinnu Mihkli, kui turdi ja tugeva emaslinnu Mari

Hiireviu            Buteo buteo

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Meie kandis on värbkakud õhtuti aktiivsemaks läinud. Täna oli neid vähemasti kolm tükki küla vahel häält tegemas

Värbkakk          Glaucidium passerinum

Värbkakud on meil üldlevinud, kuid vähearvukad, võiks isegi öelda vääriselupaikadest lugu pidavad linnud, kelle arvukust hinnatakse tuhatkonna haudepaari ringis.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kuldnoka kodu

26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Kirjutas Margus Ots

Foto Marko Mägi

Rasvatihane

Märtsi lõpp on viimane aeg pesakastide korrastamiseks, sest tavalised pesakastides pesitsevad linnud nagu näiteks rasvatihane, põldvarblane ja kuldnokk hakkavad peagi pesa ehitama.

Kuna pesakastide ülesse panekuga oleme linnud enda juurde pesitsema meelitanud, peame ka ise pesakastide kasutuskõlblikkuse eest hoolt kandma. Seetõttu tuleb igal aastal enne pesitsusperioodi algust pesakaste puhastada ja vajadusel parandada.

Keskkonnaamet annab teada

Pildi napsa Mutikluti, LK foorumist

Video salvestas Bea, LK foorumist

Tänahommikune pilt merikotka pesalt

Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Pildistas ja kirjutas Aarne

Pilt on ka selline… keskpärane, kui viisakalt väljenduda. Aga ma ei riskinud lähemale minna. Teised alles pikalt lennult tulnud, tahavad puhata ning teineteise seltskonda nautida. Vaevalt nad minust puudust tundsid

Sookurg       Grus grus  

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Hukkunud hallhülge pojast võetakse proovid laboratooriumi tarvis.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Põhjalikuks loenduseks kulub umbes poolteist tundi, siis lühike merereis Saaremaale, paat sõiduauto järelkärusse ja sõit läheb järgmisele hülgelaiule. Õhtul lüüakse numbreid kokku ja tehakse päeva kokkuvõtteid.

Ilusaid seireilmu peab pidevalt ilmateateid jälgides ette planeerima, et mandrilt õigeks ajaks kohal olla ja jõuaks ja Saaremaal veedetud aeg võimalikult täie eest kasutatud saaks.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tume oks sulatab kevadpäikeses lund ja vajub lumme

Nädal kujunes talviseks, kuigi päikest paistis rohkesti ja kõige soojematel päevadel (kolmapäeval ja neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur juba 6-7 kraadini.

Lumi püsis maas ja seda tuli korduvalt juurde, nädala teisel poolel isegi tuiskas. Esmaspäevast neljapäevani mõõdeti öösiti külma ainult mõni kraad, reedest kuni pühapäevani langes aga õhutemperatuur -7 kuni ‑16 kraadini. Kõige külmem oli astronoomilise kevade alguse (s.o pühapäeva) varahommik, siis näitasid termomeetrid lume pinnal isegi ‑20…-21 kraadi.

Pildid saatis LK lugeja Kaisa

Kevadkaruslane Kiili vallas, Mõisakülas. Keset lumevälja „päevakoer“, lumekoorik umbes kümne sentimeetri paksune, millel võis ilma sisse vajumata kõndida.

Kevadkaruslane          Phragmatobia fuliginosa

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.

Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.

Rajakaamera video saatis Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Nii ongi, et võõrliigil meie looduses on innaaeg märtsis, aprillis ning enne jaanikuud peaks mingimammal pojad pesas olema.