Märgilised varakevadised põõsad
Pajud Salix
Pööripäevade aegu oleme puude lummuses: jõuluajal kuusk ja suviste veedame kaskedega koos. Varakevadisel ajal pöörduvad pilgud kevadpühade ajal meie kliimavööndis pajudele.
Pajud Salix
Pööripäevade aegu oleme puude lummuses: jõuluajal kuusk ja suviste veedame kaskedega koos. Varakevadisel ajal pöörduvad pilgud kevadpühade ajal meie kliimavööndis pajudele.
Kobras ehk piiber Castor fiber
Siseveekogude kaldaaladel on täiesti märgatavad kobraste tegevusjäljed, meie suurimad närilised peavad veel pulmi, muidu ettevaatlikud tegelased liiguvad ringi ka päevasel ajal. Olgu öeldud, et tiinus kestab kolm ja pool kuud.
Suvine aialinnupäevik kogub hoogu! Esimese kolme nädalaga on registreeritud üle 300 aia, kus on kirja pandud üle 3600 liigivaatluse.
Eelolev nädalavahetus tõotab tulla põnev ja tegevuste rohke päris mitmel põhjusel. Esiteks pääsevad rändlinnud nädala lõpus ometi kord talvise paisu tagant lahti ja kaua oodatud põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad, metsvindid, kaelustuvid, haned, luiged, rästad ja mitmed teisedki jõuavad talvitusaladelt meile tagasi.

"Hügieen"
Möödunud aasta võidutöö ja saamislugu: Remo Savisaar
Olen lootnud tabada jäälindu sellises poosis sellest ajast saadik, kui esimest korda nägin sinilindu oma tiibu puhastamas. See on üürike hetk, mis teeb selle tabamise keeruliseks, kuid põnevaks. Siis, kui arvasin, et sain viimaks niisuguse viivu pildile, pidin pilte kontrollides taas pettuma. Nüüd, lõpuks, sai see hetk tabatud. Pildistatud varjest.
Looduse Omnibuss kutsub kõiki fotovõistlusele Savisaarega mõõtu võtma
Lähenevad kevadpühad ja fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2016 tööde esitamise tähtaeg. Rääkisin just Remoga, kes kõndis koos lastega Ahja jõe ääres Taevaskoja kaljude vahel. “Olen hakanud juba pilte valima,” ütles Aasta Loodusfotograaf 2015, kui küsisin, kas ta osaleb ka sel aastal Looduse Aasta Foto võistlusel. “Lapsed on veel veidi noored, vanem tüdruk tunneb pildistamise vastu küll huvi, ehk hakkab tulevikus temagi osa võtma.”
Video salvestas Lusy, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Videolt tunneme ära meie möödunud aastased pesitsejad, väiksema ning hallima sulestikuga isaslinnu Mihkli, kui turdi ja tugeva emaslinnu Mari
Hiireviu Buteo buteo
Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Meie kandis on värbkakud õhtuti aktiivsemaks läinud. Täna oli neid vähemasti kolm tükki küla vahel häält tegemas
Värbkakk Glaucidium passerinum
Värbkakud on meil üldlevinud, kuid vähearvukad, võiks isegi öelda vääriselupaikadest lugu pidavad linnud, kelle arvukust hinnatakse tuhatkonna haudepaari ringis.
26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.
Kirjutas Margus Ots
Foto Marko Mägi
Rasvatihane
Märtsi lõpp on viimane aeg pesakastide korrastamiseks, sest tavalised pesakastides pesitsevad linnud nagu näiteks rasvatihane, põldvarblane ja kuldnokk hakkavad peagi pesa ehitama.
Kuna pesakastide ülesse panekuga oleme linnud enda juurde pesitsema meelitanud, peame ka ise pesakastide kasutuskõlblikkuse eest hoolt kandma. Seetõttu tuleb igal aastal enne pesitsusperioodi algust pesakaste puhastada ja vajadusel parandada.
Keskkonnaamet annab teada
Pildi napsa Mutikluti, LK foorumist
Video salvestas Bea, LK foorumist

Tänahommikune pilt merikotka pesalt
Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.
Pildistas ja kirjutas Aarne
Pilt on ka selline… keskpärane, kui viisakalt väljenduda. Aga ma ei riskinud lähemale minna. Teised alles pikalt lennult tulnud, tahavad puhata ning teineteise seltskonda nautida. Vaevalt nad minust puudust tundsid
Sookurg Grus grus
Pildi napsas IceAge, LK foorumist
Hukkunud hallhülge pojast võetakse proovid laboratooriumi tarvis.
Hallhüljes Halichoerus grypus
Põhjalikuks loenduseks kulub umbes poolteist tundi, siis lühike merereis Saaremaale, paat sõiduauto järelkärusse ja sõit läheb järgmisele hülgelaiule. Õhtul lüüakse numbreid kokku ja tehakse päeva kokkuvõtteid.
Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Tume oks sulatab kevadpäikeses lund ja vajub lumme
Nädal kujunes talviseks, kuigi päikest paistis rohkesti ja kõige soojematel päevadel (kolmapäeval ja neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur juba 6-7 kraadini.
Lumi püsis maas ja seda tuli korduvalt juurde, nädala teisel poolel isegi tuiskas. Esmaspäevast neljapäevani mõõdeti öösiti külma ainult mõni kraad, reedest kuni pühapäevani langes aga õhutemperatuur -7 kuni ‑16 kraadini. Kõige külmem oli astronoomilise kevade alguse (s.o pühapäeva) varahommik, siis näitasid termomeetrid lume pinnal isegi ‑20…-21 kraadi.
Pildid saatis LK lugeja Kaisa
Kevadkaruslane Kiili vallas, Mõisakülas. Keset lumevälja „päevakoer“, lumekoorik umbes kümne sentimeetri paksune, millel võis ilma sisse vajumata kõndida.
Kevadkaruslane Phragmatobia fuliginosa
Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.
Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.
Rajakaamera video saatis Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Mink ehk ameerika naarits Mustela vison
Nii ongi, et võõrliigil meie looduses on innaaeg märtsis, aprillis ning enne jaanikuud peaks mingimammal pojad pesas olema.
Mäger - Meles Meles
Aasta looma valimise traditsioon ei ole olnud pikk. Esimene katse valida aasta loom ulatub üheksa aasta taha, kui 2007. aastal pidi saama just mägrast selle tiitli kandja. Väärt mõte jäi soiku ning lootus mägra elust-olust põhjalikumat kajastust saada päädis siiski vaid võimalusega osta poest õlut nimega “Mäger”.
Aasta looma hakati valima alates 2013. Esimeseks aasta looma reas sai hall hunt, 2014. aastal viiger ning läinud aastal metssiga. Hea koostöö tulemusena lõunanaabritega valiti möödunud aastal ka Lätis aasta loomaks metssiga ja nüüd mäger. Ehk kujunebki sellest palju aastaid kestev rahvusvaheline traditsioon. Mägra aastal on ka fotovõistluse “Vereta jaht” jahiloomaks valitud aasta loom.
Mägrale on iseloomulik pikkade küünistega jälg. Sarnaselt teistele kärplastele võib jäljes näha viite varvast. Autor: Tiit Hunt (nii talvine kui suvine jälg)
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.