Foto Arne Ader
Sokk söödasõime juures.
Pildi napsas Aita, LK foorumist
Seiremeeskond, aga saame tagasi oma vahepeal täislaetud akupargi
Hallhüljes Halichoerus grypus
Seire jaoks haruldane ilm: tuul muutliku suunaga veidi üle 1m/s. Veetase 5 sentimeetrit alla Kroonlinna nulli. Õhu ja veesooja sarnaselt peaaegu 1 plusskraad.
Muidugi huvitab kõiki palju hülgepoegi väikesel maalapil on tänavu ilmavalgust näinud – täna loeti kokku 120 hülgepoega ja neid sünnib veel lisa…
Täpsed numbrid saavad õhtuks või homme hommikuks kokku loetud. Hoiame Teid toimuvaga kursis.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Hallhüljes Halichoerus grypus
Mida me siis videos näeme? Neli juba üle paarinädalast hallhülge poega. Kirju kasukaga emaslooma ning tema kahte suuremat, tumeda kasukaga kavaleri kummalgi pool, lisaks kahte merikotkast passimas.
Emashüljes toidab oma poega umbes kolm nädalat ja hakkab seejärel indlema. Suured isased peavad muidugi emaste pärast võitlusi, tõrjudes rivaale eemale, et olla õigel ajal õiges kohas.
Kodukakk Strix aluco
Värbkakk Glaucidium passerinum
Video salvestas Lucy, LK foorumist
Pildi napsas Mutikluti, LK foorumist
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Alustuseks - meie merikotkapaari nimed on Anna ja Uku. Emaslinnu jalgu kaunistavad rõngaid, aga isaslind on ehetest prii – määramine niisiis imelihtne.
Pesa juure sätitakse ja õiendatakse pikemalt nii hommikuti, kui õhtuti. Päeva jooksul käiakse pesalt läbi, midagi on ikka vaja juurde tuua ning toodu kusagile paigutada. Ka hauginolke juba kalastatakse. Ööbitakse kusagil läheduses ehk kuuldekauguses sest kotkapaari omavahelist suhtlemist kostab kaameramikrofoni.
Video salvestas Urmas Lett
Mäger Meles meles
Eile õhtuses videos nägime võõrast mäkra veebikaamera ees, kes otseselt ründas pesa kaitsvat isaslooma uru suudmel (all on link eilsele videole).
Nüüd nähtavas videos näeme sama tegelast päevavalgel ja tegu on päris suure isendiga. Aluses väljub pesaomanikust isasloom ja teeb metsa all väikse tiiru. Umbes poole video pealt ilmub välja turtsuv „võõras“, vahetult enne on pesaomanik võitlusvalmilt pesasse taganenud.
Rasvatihane ja sinitihane.
Enamus lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes – nii jõuab võõrastele („Ära siia tule!“) kui ka naabritele („Siit jookseb minu piir!“) suunatud teave korraga paljudeni ja aitab vältida otseseid füüsilisi arveteklaarimisi. Lauludes sõlmitakse ning hoitakse suhteid ka naabritega. Kui varakevadel hakkavad territoriaalsete liikide isaslinnud omandiõigusi paika panema, esineb aastate jooksul kindlalt välja kujunenud piirkonnaga naabrite vahel agressiivseid kokkupõrkeid harvem - see hoiab kokku nii aega, kui lindude energiat.
Mäger Meles meles
Pildistasid ning ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
