märts 2016

TÄNA ALGAB KESKKONNASÕBRALIKU HARIDUSTEGEVUSE TUNNUSTUSe konkurss: KESKKONNAKÄPP - 2015

Konkursil osaletakse viies kandideerimise rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates: Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Välja antakse kuni 26 auhinda. Rahvas valib oma lemmiku igas kandideerimise rühmas. Kandidaate saab esitada 17. aprilli südaööni. Võitjad selguvad Keskkonnakäpa auhinnaüritusel juunikuu alguses.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Pildistas ja kirjutas Karl Ander Adami, http://adamifoto.com

Porr        Certhia familiaris

Puutüvel liikudes ei eristu vaatleja poole seljaga olev porr tüve katvast koorest. Porri selg on nimelt valdavalt pruunikashall. Sageli on just tema kreemikasvalge alapool, mis ta pimedas metsatukas paljastab.

Video salvestas Lusy, LK foorumist

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Mäger        Meles meles

Vähemasti üle päeva näeme, kuidas meie vanaloomad toovad juurde kevade poolt kuivatatud pesamaterjali.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kodukakk       Strix aluco

Laupäeva hommikul, kell kolmveerand kaheksa, tundub, et Klaara sai munetud. Päris kindel ei saanud olla, seega tuli õhtuni oodata…

Õhtul on kakul ikka asja välja: kondid tahavad sirutamist, sööks natukene, Klausiga vaja suhelda…. 19.48 oligi teine muna näha, enne väljalendu pöörati veel kolistades mune.

Tekst Marko Mägi

Foto Wikimedia

Ida-rasvatihane

Teame, et inimkõne koosneb erinevatest helidest, mis omavahel kombineerudes annavad sõnu, millest omakorda moodustatakse lauseid. Ka loomad suhtlevad sarnaselt, näiteks on lindudel ja imetajatel välja kujunenud kiskjaspetsiifilised hoiatushüüud. Siiski polnud tänaseni teada, kas loomad kasutavad keeruka sisuga teabe edastamiseks ka häälitsuste kombineerimist.

Video salvestas Ame, LK foorumist

Selline näeb välja munemise lõpuosa

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Kui emaslinnu Anna esimest munetud muna nägime naistepäeva hommikuudus, siis tegelikult oskasime oodata tänaseks pealelõunaks teist muna – no ikka enne, kui kaamera õhtul ülekande lõpetab ja nõnda juhtuski.

Ilus selge päikesepaisteline õhtupoolik. Samal ajal kemples isaslind Uku võõraste merikotkastega õhuruumi puutumatuse pärast, „sissetungijad“ taandusid kotkapesa juurest kell pool kuus, meie kotkapaar andis väga häälekalt teada, kes siin kandis „peremehed“.

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Alustame lugu nii nagu eile õhtul sai kirjutatud ja oodatud, et emaslind naaseb pesale. Klaars saabus pessa alles täna hommikul kell kuus. Seega oli lind pesalt ära üksteist tundi…

Foto Kaarel Kaisel

Rabahaned lumesajus

Rabahani        Anser fabalis

Meil rabahaned ei pesitse, nende pesitsusala algab Kesk-Soome soodest alates, edasi põhja poole. Kevadrände aegu, märtsis-aprillis võivad meil peatuda kümned tuhanded rabahaned - kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses pesitsuskohas või passitakse sobivat rändetuult. Pesitsusaladele ei tohi ju ometi hiljaks jääda. Lennupildis näeme tavalist „hanekolmnurka“, kuid vahel lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“.

Näha on ka hallhanesid, aga nemad saabuvad kas väikeste salkadena või isegi paaridena.

Kutsume Sind osalema Eesti Muusika Päevade (EMP) noortefestivali Mini-EMP foto- ja videokonkursil, millele esitatud töid näidatakse aprillis festivalil.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kodukakk       Strix aluco

Kella poole nelja paiku päeval käitus Klaara pesal niheledes ja kuidagi närviliselt. Muna saime meie vaatajad näha õhtul, kell veerand seitse.

Õnnitleme kakupaari!

Videos näeme vilksamisi ka Klausi, kes hoolitseva abikaasana Klaarat toidab.

Pildid napsas Lianaliesma, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Nädalavahetuse seire tulemusena loeti kokku sellel väikesel maalapil, kus kaamera paikneb 117 hallhülge poega (25 hülgekorjust, mis pole hülgeuurijate arvamuse kohaselt eriti suur suremus). Seire hetkel oli kuival maal ca 100 vanalooma. Hõlpsat toitu lootis leida kümme merikotkast.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pildi napsas Mutikluti, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kui loomulikult pesaelu esimese muna järel kulgeb. Isalind teab, et emaslindu peab nüüd toitma hakkama. Kalastamine pole veel praeguste ilmadega eriti lihtne isegi merikotkal ning veelindude ränne pole veel õieti alanud, nende teine oluline jahiobjekt. Mõnesaja grammise särje ta igal juhul kätte sai, et emaslinnule tuua. Huvitav on see, et emaslind mangub kala omale sama haleda häälega, kui seda teevad varasügisesed kotkapojad – kuulatage.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kotkamuna on enam-vähem koduhane muna suurune, seda viimast ollakse vast ikka nähtud. Kaalult pea sada grammi.

Pildi napsas Liz, LK foorumist

Hommikuudust paistis välja üllatus​

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Naistepäevamuna!

Öelge veel, et kevad pole tulekul. Enam uhkemat üllatust ei oskagi ette kujutada.

Nüüdsest jääb kotkapere rohkem nähtavamaks ka isaslind Ukule on juba muna soendamise toimingut usaldatud.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Härmas põõsastik terviseraja ääres.

Nädala esimesel poolel oli ilm külm.

Esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl langes minimaalne õhutemperatuur -15 kraadini ja lume pinnal alla -20 kraadi. Ka järgmine öö oli enam kui 10kraadise külmaga õhus. Puud ja võrkaiad olid teisipäeva hommikul paksult härmas.

20-millimeetrine härmatis männi võrse tipus.

Sissejuhatuse koostas Renno Nellis
Ülekande võimaldavad Televõrk ja EENet