juuni 2016

Pildi napsas Birdfriend, LK foorumist

Isaslind poegi toitmas

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Paar päeva kestis ülekande katkestus, eilsest süsteem töötab ja jagab meile teavet.

Kurepojad on pooleteise kuused, rõngad jalas. Vahepealset põuda, mis jõgede ja ojade ülemjooksud veevaeseks muutis on vihmad leevendanud. Vanalindude Kati ja Karli kalapüük on kergem, väikekalu liigub ülemjooksudel jälle tihedamalt. Näiteks täna on vanalinnud poegi toitnud vähemalt neljal korral.

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Emane laulusääsk poeb nukust välja

Kas sääski on võimalik pidada sõpradeks? Minu vastus on – jah. Sõber on keegi, kes Sind kunagi ei peta, keda Sa võid usaldada. Sääsed ei peta kunagi. Kui Su ümber lendab „kõhna” emane sääsk, siis tead täpselt, mida sääsk soovib. Kui aga näed punaselt punnis tagakehaga sääske, siis tead, et nädalapäevad ta Sind ei tülita. Kui Sinu ümber sattus lendama peenelt pinisev isane sääsk, siis Sina teda ei huvita.

Vereimemine on üksnes osake nende putukatete põnevast elust. Kui palju on Eestis sääski, kes sääski söövad, kuidas sääski tõrjuda ning kuidas inimesed sääskedega suhestuvad – kõik need teemad on Sagadi metsamuuseumis avatud sääsenäituse sisuks.

Saab teadmisi, emotsioone, mõtlemisainet ja praktilisi näpunäiteid.

Tekst Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Tuleb vast jällegi tõdeda, et loodus kulgeb tänavu oma tavapärasest graafikust natuke eespool. Maikuu lõpus õitsema hakanud vaarikad või jaanipäeva-aegsed pärnaõied ei ole vähemalt Põhja-Eestis sugugi tavapärane pilt. Isegi kui sa pole veel märganud pärnadelt nõnda vara õisi otsida, siis võrast kostuv kimalaste sumin reedab esimesed avanenud õied. Kas oled oma kodukandi pärnad juba üle vaadanud?

Viimasel ajal ongi kimalased aias palju nähtavamaks muutunud. Eks praeguseks ole pesad kosunud ning töölised käivad usinasti nektarit ja õietolmu kogumas.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tähnik-valgekaruslane

Tähnik-valgekaruslane            Spilosoma lubricipedum

Tähnik-valgekaruslast võime leida kõikjal Eestis ja kohati on ta väga tavaline. Liblikas lendab avamaastikul, võsastikes, metsaservadel ja aedades mai teisel poolel ja juunis. Liigile soodsal aastal võivad augustis lennata ka teise põlvkonna üksikud isendid.

Tähnik-valgekaruslase tiivamuster ei pruugi olla alati ühesugune, üksikutel liblikatel erineb täppide suurus ja ka nende arv.

Eestimaa Looduse Fondi eelteade

Foto Arne Ader

Nedrema puisniit sügisel

Tere, head loodusesõbrad!

Video salvestas Ame, LK foorumist

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Mõned minutid varem käis emaslind järjekordselt kalaga kotkapoegi pesast välja meelitamas. Näitas kenasti ette, kuidas tuleb oksalt viskuda, et tuul tiibu kannaks, aga lahkus koos kalaga....

8.35 oli kotkapojal minek. Tuleb lendamine välja küll, kui „tahta“ või „nälg näpistab“.

Kotkapere saab hakkama, me ei tea hetkel, kus vanalinnud ja pojad liiguvad, aga soovime noorlindudele maailmaavastamisel - hääd õnne!

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Nõgesel toituvad koerliblika röövikud

Ilm muutus väga soojaks. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamikel päevadel üle 24 kraadi. Nädala lõpus kippus kuumus liiga tegema. Laupäeval mõõdeti Jõgeval sooja ligi 30 kraadi, pühapäeval sellest enamgi (30,5 °C). Ilm oli jätkuvalt sajune. Vihmata jäid nädala jooksul ainult neljapäev (jaanilaupäev) ja laupäev. Kõige tugevam sadu oli pühapäeva õhtupoolikul. Kokku tuli nädala jooksul vihma 19 mm, mis oli võrreldes kahe väga sajuse eelmise nädalaga tunduvalt vähem.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Lühikese sigimistsükliga värvuliste hulgas leidub mitmeid, ühe pesitsushooaja jooksul rohkem kui kord pesitsevaid liike. Eestis võib soodsal aastal teise kurna muneda kuni 70% rasvatihase paaridest.

Miks aga üldse kahe kurnaga vaeva näha? Kas ei oleks arukam säästa jõudu järgnevaks aastaks? Nii ja naa.

Keskkonnaamet annab teada

Fotod Arne Ader

Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaal

Kõik Lahemaa sõbrad on 2. juulil oodatud 45. tegutsemisaastat tähistava rahvuspargi juubelipeole „Lahemaa külad – rahvuspargi pärlid“.

„Lahemaa rahvuspargis on väga tugev kogukond, kes aitab hoida piirkonna loodus- ja kultuuriväärtusi ning juubeliaastal ongi tähelepanu keskmes just kohalikud elanikud ja siinsed külad oma rikkaliku pärandiga. Ootame kõiki huvilisi üle Eesti ja miks mitte ka kaugemalt osa saama killukesest sellest pärandist, mida Lahemaa endas kannab,“ selgitas Maret Vildak, Keskkonnaametist.

Keskkonnaamet annab teada

Fotod Arne Ader

Majakaalune rand. Vilsandi

Keskkonnaamet korraldab 28.–30. juunil kõigis Eestimaa rahvusparkides noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger 2016.

Kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust ning soodustada noorte looduskaitsjate võrgustiku koostööd nii Eestis kui välismaal.

„Kolme päeva jooksul toimuvad õpperetked loodusesse, mille käigus tutvutakse nii piirkonnale omaste kui ka kaitsealuste taime- ja loomaliikidega, viiakse läbi looduskaitselisi töid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse teadmisi kohalikust pärandkultuurist,“ lausus Maris Sepp, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Tülivere tamm

Täna on viimane võimalus registreeruda Eesti Ornitoloogiaühingu suveseminarile ehk suvepäevadele, mis toimuvad 2.-3. juulil Lahemaal Kolgal. Oodatud on kõik linnusõbrad, osalemiseks ei pea olema ühingu liige. Programmis on ettekanded Lahemaa ja Soome lahe lindudest ning kohalikust elust, suur pesakastipäev, linnu- ja kultuuriretked, luule- ja laululahing, lõke, muusika, üllatused jm. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Ilmateenistus lubab selleks ajaks ka kaunist suvist ilma. Saa osa linnusõprade suurimast kokkusaamisest Eestis!

Vaata lähemalt EOÜ kodulehelt: LINK

Riho Kinks

Eesti Ornitoloogiaühing

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Pargi-tähnikvaksik

Pargi-tähnikvaksik                Abraxas sylvatus

Pargi-tähnikvaksik on kogu Eestis levinud ja kohati väga tavaline. Liblikas lendab juuni algusest juuli lõpuni parkides, segametsades ja võsastikes.

Päeval võib neid märgata puulehtedel magamas. Liblikat peetakse vahest linnu väljaheiteks tema laigulise mustri pärast tiibadel.

Video salvestas Elena, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Nädalaga pole merikotkaste pesast järgi midagi. Tormijärgselt toitsid vanalinnud poegi tihedalt (tormiga polnud kalastamine kotkastelgi võimalik) ja hoidsid pesa lähedusse (kas kotkapoegadele tuge pakkudes?).

Pildi napsas Iceage, LK foorumist

Hetkel on mõlemad viupojad pesal...

Hiireviu       Buteo buteo

Pesapuu okstel, väljaspool kaamera vaatevälja kõõlub ringi vanem viupoeg, noorem veedab aega pesal.

Viupojad koorusid vastavalt 12. ja 15. mail, seega vanust kuue nädala ringis. Pesaelu pole just eriti rahulik, vanem viupoja jõud käib nooremast üle ning sageli saab vanalindude toodud saagi vanem, kes keeldub seda nooremaga jagama. Oleme seda varasematel aastatel samuti tõdenud...

Pesaelu kestab.