Liigsöömine teeb uniseks, laisaks ja paksuks. Veel kuu aega tagasi ei näinud sellist pilti, et mäger end heast peast käntsti uru ette magama keerab, aga talveks valmistuv loomake kipub peale järjekordset kõva kõhutäit väsima.
Video napsas Tiit Hunt, rmk.ee
Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Suur-talivaksik
Suur-talivaksik Erannis defoliaria
Suur-talivaksik on kogu Eestis levinud ja kohati tavaline. Liblikas lendab septembri keskpaigast oktoobri lõpuni leht- ja segametsades, aga ka parkides ja aedades.
Suur-talivaksiku emasliblikad on lennuvõimetud, sest nende tiivad on ainult mm-pikkused. Isasliblikad leiavad nad siiski lõhna järgi üles. Paaritumise ajal suudavad nad isasliblika tiibade jõul ka koos lennata, niisamuti vaenlaste eest põgenedes.
Eesti Ornitoloogiaühingu kokkuvõte
Foto Arne Ader
Viupardid
1.-2. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2016 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku ligi 220 000 lindu 168 liigist.
Nii nagu esialgsete tulemuste põhjal ennustasime, oli kirja pandud lindude arv võrreldes varasemate aastatega alla keskmise. Selle üheks põhjuseks on ilmselt pikalt valitsenud soodne rändeilm, mistõttu paljude liikide massränne toimus septembris ning haned jt alles hakkasid meile jõudma, teisalt ka vaatluspäevade kohati tormine ilm. Siiski toimus ka linnuvaatluspäevadel lindude aktiivne ränne.
Näiteks jätkus Pärnumaal Kablis jm sabatihaste erakordselt arvukas liikumine, Tartumaal Mehikoormas loendati kahe päevaga rändel üle 35000 linnu, sh vähemalt 6500 tihast, Läänemaal Puise ninal loendati 9300 kaelustuvi jm.
Fotod Arne Ader
Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi
Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.
Kaunis ja oodatud sügis on täies hoos. Kestvad põhjakaare tuuled tuletavad meelde, et on aeg valmistuda talveks. 2016.aasta sügise märgusõnadeks sobivad õunad ja tammetõrud. Neid on tõesti palju. Isegi metsas kasvavatel metsistunud õunapuudel murduvad oksad saagi raskuse all. Pidu karudel ja kährikutel. Tegelikult saavad õunarikkusest ühel või teisel moel osa kõik metsaelanikud. Maitse eelistus on sama mis inimestel – mida magusam ja mahlasem, seda parem.
Foto Arne Ader
Ohakalind
Ohakalind Carduelis carduelis
Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.
Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.
Viljandimaa ajalehest „Sakala” võis mõne aja eest lugeda põnevat lugu sellest, kuidas põtru peibutanud jahimees pettis hundikarja. Sellise küti üle tasub uhkust tunda. Enamus jahimehi nii meisterlikult põdralehma matkida ei suuda.
Uhkust tasub tunda ka selle üle, et meie metsades võib kohata hundikarja. Palju neid riike ikka on, kes sellega hoobelda saavad.
Keskkonnainspektsioon annab teada
Foto Arne Ader
Sindi pais Pärnu jõel
Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud.
Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ning kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda.
Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi
Foto: Uku Paal
Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast. Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis noortes, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel aga puudub. Millised on noorlindude enda omadused, mis võivad starti mõjutada?
Rasvatihase noorlind
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
