oktoober 2016

Foto Arne Ader

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Hea aialinnuvaatleja!

Tänasega lõppeb tänavune seitsme kuu pikkune Suvise aialinnupäeviku hooaeg. Juba on selge, et tänavu järjekorras kolmandal aialinnupäeviku aastal osales ligi kolmandiku rohkem aialinnuvaatlejaid ja pandi kirja rohkem linnu- ja loodusvaatlusi, kui mullu. See meie suur ühine jõupingutus on väga oluline ja ka vajalik, et heita valgust meie aialindude ning aiaelustiku käekäigule laiemalt.

Täpsed numbrid ja tulemused selguvad küll paari kuu jooksul, pärast vaatluste üle vaatamist (oktoober) ning analüüsi (november). Kui mul tekib selle käigus küsimusi, siis võtan vaatlejatega ühendust.

Detsembris hakkan aialinnupäeviku tulemusi teemade kaupa avaldama. 

Video salvestas Ahto Täpsi

Euroopa põder         Alces alces

„Pulmad“ saavad põtradel peatselt läbi.

Ahto salvestas videokirjelduse põdra tõelisest „kodust“: sissetallatud rajad, augud, rebitud puukoor ning  tuuseldatud puud ja lõpuks jäi selle ala „peremees“ ka ise pildile.
 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpetajaid, juhendajaid ja teisi huvilisi 12. oktoobril Kuressaares ja 18. oktoobril Jõhvis toimuvale seminarile, kus tutvustakse loodusvaatlusi, kui õppetöö üht meetodit.

Seminaril tutvustatakse uusi võimalusi, mida pakuvad erinevad vaatlusportaalid ja tööriistad nagu näiteks loodusheli.ee, elurikkus.ut.ee, LVA ning vaatlusäpid. Räägitakse ka, milliseid abivahendeid ja eelteadmisi läheb vaja edukaks loodusvaatluseks, millised on looduse vaatlemise eetilised küljed ja kuidas neid õpilastele edasi anda. Praktilises rühmatöös saavad osalejad koostada oma vajadustele vastava loodusvaatluste programmi ning samm-sammult läbi mõelda, kuidas seda läbi viia. Seminari viib läbi Veljo Runnel.

Loodusmuuseum annab teada

Pidistas  Remek Meel

Mägralinnaku peremees kuivatab siin heina

6. oktoobril kell 18 on Öökulli akadeemias külas loodusfilmide režissöör ja loodusemees Remek Meel, kes räägib selle aasta loomast, mägrast, Eesti looduses.

Selle kordses Öökulli akadeemias tutvustab ulukiuurija Remek Meel lähemalt 2016 aasta looma.

Räägitakse mägra uurimisest Eestis, mägrast endast ning tema tegevusjälgedest, lisaks vaadatakse ka lühikest õppefilmi.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Teate edastas:

Kätlyn Metsmaa, kommunikatsioonijuht

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õhtul õhu jahtudes moodustuv udu heinamaadel

Möödunud esmaspäeval mõõdeti nii nädala minimaalne kui ka maksimaalne õhutemperatuur.  Hommikul oli õhus sooja 1,3 kraadi ja maapinna lähedal mulla kohal langes temperatuur null kraadi lähedale, rohul miinusesse. Kohati oli näha halla rohul. Päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 17 kraadi. Tuult oli vähe tunda ja tänu päiksele oli päev tõeliselt mõnusalt soe õues liikumiseks.

Järgnevatel päevadel oli päikest vähem ja ööd tänu pilves taevale soojemad. Samuti takistas maapinnal kiiret jahtumist alates kolmapäevast puhuma hakanud tuul. Tuule maksimaalsed kiirused ulatusid neljal päeval üle 10 m/s.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Sinipeaöölane

Sinipeaöölane          Diloba caeruleocephala

Sinipeaöölane on kogu Eestis levinud, aga mitte sage. Liblikaid võib kohata septembris ja oktoobris leht- ja segametsades ning koduaedades.

Sinipeaöölane tegutseb ainult ööpimeduses. Jahedatel sügisöödel peab liblikas enne lendu tõusmist mitu minutit tiibu väristama, et lennulihased soojaks saada. Tehisvalgust nautima lennanud liblikaid võib vahel veel päevalgi maja seinal magamas näha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pruunkaru        Ursus arctos

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2016 olid linnuhuvilised pühapäeva pärastlõunaks Eestis kokku lugenud ligi 50 000 lindu vähemalt 132 liigist. Võrreldes varasemate aastatega tõotab liikide arv tulla keskmine, kuid vaadeldud lindude arv kesine. Just nädalavahetuseks saabus lindude sügisrändes väike paus.

Enamik sookurgi, tihaseid ja  teisi nö esimese laine rändureid on meilt läinud, samas haned, arktilised veelinnud jt massrändurid hakkavad alles saabuma. Siiski jätkus näiteks Pärnumaal Kabli rõngastusjaamas sabatihaste erakordselt arvukas ränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel loendati linnuvaatluspäevadel kõige enam kuldnokki, viuparte, merivarte, valgepõsk-laglesid, hanesid ja kiivitajaid.

Pildid saatis  Aita

Soomusmamplid

Soomusmampel         Pholiota squarrosa

Ega me ei olegi varem soomusmamplit LK-s tutvustanud. Oktoobrikuu ongi nende seente viljakehade väljailmumisele sobiv aeg (algust märkame septembris ja lõppu novembrikuus).

Kasvukohtadeks nii koduaiad, pargid, puisniidud, kui metsad. Kasvatakse tihedalt ehk põõsjalt üksteise ligi, sagedasti just elusate puude jalamil, aga see pole reegliks sest soomusmamplit peetakse puidu poolparasiidiks.

Foto Arne Ader

Põhjatihane männiseemnega

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 8. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 69, sh algajaid 43 ja edasijõudnuid 26. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 14 ja edasijõudnutest 2

osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 8. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kõikide õigesti vastanute vahel loosisime välja kaks Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepiletit – need võitsid Mai Ivask ja Rimma-Malle Viirlaid.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Kaarel Kaisel

Põder põllul. Matsalu

Laupäeval, 1. oktoobrist alates võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ning püssipauke - algab ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Mida teha, kui olete sattunud ajujahi alale?

Soovitaks jääda paigale, kui võimalik, siis endast ajajatele märku anda. Paigale peaks jääma seni, kui ajajad on teist möödunud. Paanikaks põhjust pole ning jooksma mingis suunas oleks suisa mõttetu, jahimehi instrueeritakse põhjalikult võimalikest ohtudes, aga samas peab tähelepanelik olema, eriti kui lapsed metsas kaasas. Laskeliinile trehvates küsige esimeselt jahimehelt kuidas peaks käituma ning millises suunas liikuda.

Veebiväljaandest www.am.ee

1.oktoobril avati külastajatele Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil, kus lisaks vana aja eksponaatidele on üleval ühe keskse ekspositsioonina maailma suurim loodushelide aastaringi moodustav heliinstallatsioon. Helimaastike disaineri Taavi Tulevi loodud soome-ugri näituse heliinstallatsioon, mis laotub ligikaudu 1000 ruutmeetrile, kasutab 91-kanalilise heli edastamiseks 126 kõlarit. Suure tõenäosusega on tegemist maailma suurima ruumilist helikogemust pakkuva heliinstallatsiooniga.