oktoober 2016

Video ja kommentaar Ahto Täpsi

Oktoober keskel on sügis täies väes. Töö käigus tuleb tihti puude vanust kontrollida, puurides puusse väikse augu juurdekasvupuuriga, et lugeda puursüdamikult hiljem aastarõngaid. Aga sügisesel ajal pole varem sedavõrd suurt mahla jooksu kohanud.

Tuletame meelde, et aasta linnu joonistusvõistluse tööd tuleb hiljemalt 20. oktoobril posti panna: LINK

Joonistusvõistluse parimate tööde auhindamine toimub 18. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Eesti Loodusmuuseumi „Öökulli akadeemia“ tutvustab aasta lindu

20. oktoobril kell 18 toimuvas Öökulli akadeemias on Eesti Loodusmuuseumis külas Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja tihaseaasta koordinaator Margus Ots.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Sügismaastik

Ilm muutus külmaks. Keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel viiest kraadist madalamana, mis näitas, et taimede (rohu) kasv lõppes.

Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl esines siin kandis tugev öökülm — õhus -2,9 °C, maapinna lähedal mullal -4 °C, rohul -8 °C. Kuigi maapinna lähedal on olnud käesoleval sügisel öökülma Jõgeval juba korduvalt, polnud õhus seni veel külmakraade esinenud. (Keskmisena algavad öökülmad õhus Jõgeval juba 20. septembri paiku).

Teist korda esines peaaegu sama tugev külm sel nädalal laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl. Külmad võtsid paljudes aedades mungalilled, daaliad, osaliselt peiulilled jt lilled mustaks. Ilm püsis peaaegu kuivana. Ainult veidi uduvihma tuli reedel ja laupäeval.

UNESCO Läänemere Projekt ehk BSP kutsub kõiki õpilasi osalema Läänemere teemalisel veebiviktoriinil. Veebiviktoriin on leitav  aadressil: LINK

Viktoriinist osa võtma on oodatud  kõik inglise keelt oskavad õpilased kõigist koolidest, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhindu jagatakse välja 25 parimale ning proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel.

Vastused  ja tulemused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehel detsembri alguses.

Veebiviktoriini tegemise meelespea:

- Vaja on video vaatamise ja heli kuulamise võimalust.

Fotod Wikipeediast

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Harilikku jugapuud meie looduses võib leida Hiiumaal, Saaremaal, saarte lääneosas ja mandri loodeosa kuusemetsades. Enamalt jaolt põõsana kasvav, harvemini puuna.

Tumeroheliste, veidi lamedate okastega, mis pealtpoolt läikivad, altpoolt veidi heledamad. Mürgised on nii vastupidav puit, okkad puus, kui marikäbide seemned.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Linda kivi Ülemiste järves. Postkaart, u 1920 aastatest

Eelmisel nädalal käis ajakirjandusest läbi uudis, et Muinsuskaitseamet on andnud lõpuks loa kolme Tallinna lennuvälja laiendusele ettejääva kultusekivi teisaldamiseks. Jahmatav oli teate juures aga see, et üks lohkudega 100-tonnine ohvrikivi saetakse neljaks tükiks ja transporditakse nii teiste juurde.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Suur-talivaksik

Suur-talivaksik           Erannis defoliaria

Suur-talivaksik on kogu Eestis levinud ja kohati tavaline. Liblikas lendab septembri keskpaigast oktoobri lõpuni leht- ja segametsades, aga ka parkides ja aedades.

Suur-talivaksiku emasliblikad on lennuvõimetud, sest nende tiivad on ainult mm-pikkused. Isasliblikad leiavad nad siiski lõhna järgi üles. Paaritumise ajal suudavad nad isasliblika tiibade jõul ka koos lennata, niisamuti vaenlaste eest põgenedes.

Eesti Ornitoloogiaühingu kokkuvõte

Foto Arne Ader

Viupardid

1.-2. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2016 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku ligi 220 000 lindu 168 liigist.

Nii nagu esialgsete tulemuste põhjal ennustasime, oli kirja pandud lindude arv võrreldes varasemate aastatega alla keskmise. Selle üheks põhjuseks on ilmselt pikalt valitsenud soodne rändeilm, mistõttu paljude liikide massränne toimus septembris ning haned jt alles hakkasid meile jõudma, teisalt ka vaatluspäevade kohati tormine ilm. Siiski toimus ka linnuvaatluspäevadel lindude aktiivne ränne.

Näiteks jätkus Pärnumaal Kablis jm sabatihaste erakordselt arvukas liikumine, Tartumaal Mehikoormas loendati kahe päevaga rändel üle 35000 linnu, sh vähemalt 6500 tihast, Läänemaal Puise ninal loendati 9300 kaelustuvi jm.

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Valgepõsk-lagle          Branta leucopsis

Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.