oktoober 2016

Kirjutas ja videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rasvatihase pesakasti sissepääsu ava oli puuritud 3,5 sentimeetrise puuriga. Selleks, et suur- kirjurähn pesakasti mahuks pidi ta ava vähemalt poolteist sentimeetrit suuremaks õgvendama.

Alates möödunud neljapäevast käis rähn pesakasti kallal lammutamas, et auku oma keha jaoks parajaks meisterdada - ikka tunnike tagumist ning paar tunnikest vahet ja nii vahelduva graafikuga kaks päeva. Ega rähn ettevõetut naljalt pooleli jäta ning visadus viis sihile.

Laupäeval siis pressis end lõpuks sisse ja hakkas koheselt rasvatihaste „sisustust“ välja loopima. Nagu näha on tegu suur-kirjurähni emaslinnuga, kellel punane kuklalaik puudub

Kirjutas Bert Rähni ja pildistas Triin Ivandi www.360.ee

„Karukaka“ jõhvikatega

Praeguseks on meie pruunkarude talvise rasvakihi kogumine lõpukorral. Novembris jäävad Eesti karud talveunne. Paar nädalat enne seda karude liikuvus ja toitumine väheneb. Organism vajab pikaks talveuinakuks ettevalmistamist, seejuures sooled tühjendamist.

„Karukaka“ pohladega

Fotod Arne Ader

Siisikesepaar

Siisike      Carduelis spinus

Siisikeste salgad rändavad ja lennupildi järgi tunneb nad ära ka eemalt – lend kulgeb laineliselt ehk kõigub tõuklikult üles ning alla.

Isaslinnud reeglina teadagi värvikamad, isegi vastu talve: pealagi ja lõuaalune on mustad, selg rohekas, kitsaste tumedate triipudega. Põsed, rinnaesine ja päranipuala kollakasrohelised.

Emaslinnu pealagi, lõuaalune ja selg halli sulestikuga, mida katavad mustjad vöödid.

Kuva Pille Porila

Aegna saare suurte rahnude kivikülvis oleval ühel rahnudest on peal väike ümarlohk, arvatavalt inimkäte töö. Tegemist on kogu Põhja-Eesti rannikuala kohta erandliku lohuga kultusekiviga, mille austamine võis alata nooremal rauaajal (9-13 sajand)

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud 3 päeva.Fotosid saab võistlusele saata KUNI 31.10. lõpuni.

Kuvavõistlusele on oodatud ülesvõtted Eesti ja muu maailma hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Saata võib ka vanemaid, sh skaneeritud fotosid.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vahtratutlase emasliblikas

Vahtratutlane        Ptilophora plumigera

Pool sajandit tagasi esines vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.

Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja isegi novembrisse, sõltuvalt aastast. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid hulgakesi kohata ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Tuletan meelde, et määramisvõistluse 9. vooru vastuseid ootame kuni

31. oktoobri südaööni. Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 9. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepääset: LINK

1 Eesti linnuvaatleja teejuhi: LINK

1 raamatu "Sookurg"

1 raamatu "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud": LINK

Koostas Riho Kinks, www.eoy.ee

Igal talvel kerkib esile mure veelindude pärast, kes ei taha meilt talveks ära lennata ja jäävad ilma inimese lisatoiduta nälga. Õieti vaevab see mure peamiselt linnade ja suuremate asulate elanikke, kes peaksid tegelikult eelkõige peeglisse vaatama. Seetõttu tuleb meelde jätta olulised reeglid.

• Meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ja looduslikes tingimustes lisatoitu ei vaja.
• Veelindude toitmine teeb neile enamasti halba, mitte head. Sai ei ole linnutoit!
• Kui linnud on tõesti hädas, helista keskkonnainfo lühinumbril 1313.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kühmnokk-luiged. Saunja laht

Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimub 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Juttu tuleb looduslike linnuliikide meditsiinilisest abist kuni ikka veel tundmatu metsiseni. Ürituse ladusamaks korraldamiseks palume osalejatel end registreerida hiljemalt 7. novembril. Osalemine on tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.

Registreeru  

Aasta linnu joonistusvõistlusele esitasid 2387 osalejat kokku 2475 tööd!

Kõige rohkem osalejaid oli kuni 7-aastaste (754 tööd) ning 8-13 aastaste (1484 tööd) vanuserühmades. Joonistusi saadeti kõikidest Eesti maakondadest, enim Tartumaalt 885, Harjumaalt 501 ja Pärnumaalt 407. Üllatuslikult saadeti töid ka Belgiast ja Rootsist. Väga suur tänu kõikidele joonistajatele ja juhendajatele!

Järgmised sajad joonistused on Ornitoloogiaühingusse jõudnud, 19.10.2016 / foto: Andres Kalamees

Kirjutas ja pildistas Uuno Ka

Hõbehaigur

Hõbehaigur      Ardea alba

Mustvees Peipsi rannal ja jõel tegutseb hõbehaigur. Mõni päev tagasi lendas haigur Jõe tänava kohal kajakaparves.

Täna 26.oktoobril oli ta koos sinikael partidega Mustvee jõel  linna keskel, kultuurikeskuse taga. Tahtsin teda pildistada kuid enne, kui jõe kaldale jõudsin, oli ta läinud. Hiljem jalutas haigur Peipsi kaldal, kuid pildistada end ei lasknud, lendas kaugelt ära - mingisuguse foto ikka sain.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta. Põhjus on kiskjates nagu nirk, kärp, metsnugis, värbkakk, hulkuvad kassid, kes on õõnsuses askeldavale vanalinnule ohuks. Kuigi õõnsuses on pesa kiskjate eest suhteliselt hästi kaitstud, võib pesa avastamise korral õõnsusest saada surmalõks – ainus põgenemistee on kiskja kontrolli all ning halvemal juhul mahub kiskja õõnsusest sissegi.