oktoober 2016

Siidisabade parved tänases Tallinnas. Pildistas Kaido Einama

Siidisaba           Bombycilla garrulus

Rändavaid siidisabasid on märgatud oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis puud läbipaistvamaks, aga väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talvest paarikümne tuhande ringis.

Harvadel juhtudel on siidisabad Eestis pesitsenud. Läbirändajad saabuvad oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest aga ka Rootsist.

Vereta jahi võidutöö autor Ollar Kallas

XIX Vereta jahti peeti 20.-22. mail Simisalus Põhja-Kõrvemaal. Järvamaa metsades-rabades-lagendikel müttasid 33 fotograafi oma fototehnikaga varavalgest hilisõhtuni tabamaks selle kandi looduslikku mitmekesisust ja fotogeenilisi loomi.

Loodusfotovõistluse Vereta jaht tänavuseks meistriks kuulutati Ollar Kallas fotoga mägrast, kes oli tänavuse fotovõistluse “saakloom” ja ühtlasi ka aasta loom. Fotovõistluse 64 žürii poolt valitud tööd on vaatamiseks väljas RMK Tallinna kontori aatriumis.

Vereta jahti korraldavad RMK ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud kuni 14. novembrini RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) esmaspäevast reedeni kella 9-18. Näitus on külastajatele tasuta.

Lisateave:

Tiit Hunt, Vereta jahi korraldaja

Video ja kommentaar Ahto Täpsi

Oktoober keskel on sügis täies väes. Töö käigus tuleb tihti puude vanust kontrollida, puurides puusse väikse augu juurdekasvupuuriga, et lugeda puursüdamikult hiljem aastarõngaid. Aga sügisesel ajal pole varem sedavõrd suurt mahla jooksu kohanud.

Tuletame meelde, et aasta linnu joonistusvõistluse tööd tuleb hiljemalt 20. oktoobril posti panna: LINK

Joonistusvõistluse parimate tööde auhindamine toimub 18. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Eesti Loodusmuuseumi „Öökulli akadeemia“ tutvustab aasta lindu

20. oktoobril kell 18 toimuvas Öökulli akadeemias on Eesti Loodusmuuseumis külas Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja tihaseaasta koordinaator Margus Ots.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Sügismaastik

Ilm muutus külmaks. Keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel viiest kraadist madalamana, mis näitas, et taimede (rohu) kasv lõppes.

Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl esines siin kandis tugev öökülm — õhus -2,9 °C, maapinna lähedal mullal -4 °C, rohul -8 °C. Kuigi maapinna lähedal on olnud käesoleval sügisel öökülma Jõgeval juba korduvalt, polnud õhus seni veel külmakraade esinenud. (Keskmisena algavad öökülmad õhus Jõgeval juba 20. septembri paiku).

Teist korda esines peaaegu sama tugev külm sel nädalal laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl. Külmad võtsid paljudes aedades mungalilled, daaliad, osaliselt peiulilled jt lilled mustaks. Ilm püsis peaaegu kuivana. Ainult veidi uduvihma tuli reedel ja laupäeval.

UNESCO Läänemere Projekt ehk BSP kutsub kõiki õpilasi osalema Läänemere teemalisel veebiviktoriinil. Veebiviktoriin on leitav  aadressil: LINK

Viktoriinist osa võtma on oodatud  kõik inglise keelt oskavad õpilased kõigist koolidest, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhindu jagatakse välja 25 parimale ning proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel.

Vastused  ja tulemused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehel detsembri alguses.

Veebiviktoriini tegemise meelespea:

- Vaja on video vaatamise ja heli kuulamise võimalust.

Fotod Wikipeediast

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Harilikku jugapuud meie looduses võib leida Hiiumaal, Saaremaal, saarte lääneosas ja mandri loodeosa kuusemetsades. Enamalt jaolt põõsana kasvav, harvemini puuna.

Tumeroheliste, veidi lamedate okastega, mis pealtpoolt läikivad, altpoolt veidi heledamad. Mürgised on nii vastupidav puit, okkad puus, kui marikäbide seemned.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Linda kivi Ülemiste järves. Postkaart, u 1920 aastatest

Eelmisel nädalal käis ajakirjandusest läbi uudis, et Muinsuskaitseamet on andnud lõpuks loa kolme Tallinna lennuvälja laiendusele ettejääva kultusekivi teisaldamiseks. Jahmatav oli teate juures aga see, et üks lohkudega 100-tonnine ohvrikivi saetakse neljaks tükiks ja transporditakse nii teiste juurde.