oktoober 2016

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Oktoobrimaastiku sügisvärvid nädala alguses

Ilm oli jätkuvalt kuiv ja külm.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsinud Jõgeval tänavu juba teist nädalat järjest (s.o 10. oktoobrist alates) viiest kraadist madalamana ja taimede kasv on peatunud. Vegetatsiooniperiood lõppes tavapärasest 11 päeva varem.

Õhus esines nädala kestel külma neljal ööl ja hommikuti oli maa hallast valge. Kõige külmem oli kolmapäeva öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes 3,3 kraadini, maapinna lähedal mulla kohal -6 ja rohul -10 kraadini.

Pressiteade 25.10.2016 Tallinnas

Täna toimus Riigikogu keskkonnakomisjoni ja 101 kirja autorite ühine nõupidamine Rail Baltica arendamise küsimuses.

101 kirja autorid peavad oluliseks vajalike komplekssete regionaalsete ja sotsiaalsete mõju-uuringute kohest tellimist, et saada parim võimalik Rail Baltica, kus otsuste aluseks on faktid ja analüüsid.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: Hea meel on tõdeda, et me pole Rail Baltica vastu, vaid üheskoos soovime arutada, et kuidas raudteeühendus Euroopaga teha võimalikul parimal viisil. Kui selleks tuleb ka täiendavalt kuni kümme aastat hindamiseks võtta, siis tuleb see aeg leida.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Raudkull      Accipiter nisus

Esimene lumi maas. Tihased uurivad akende taga nagu päkapikud. et kas juba toidulisa saaks.

Rästad nokivad aias õunapuudele jäänud vilju. Raudkull rästaid jahtiski, sedakorda edutult…

Raudkullid tegutsevad päevasel ajal kiirelt ja osavalt. Otsitakse toituvate värvuliste salkasid.

Tartus pildistas Kristel Vilbaste

Koolivaheaeg Tartus

Viimased vaarikad

Põõsasmaran

Videod salvestas ja kirjutas Olle Koert, www.tt.ee

Öömajalise õhtune saabumine

Rasvatihane        Parus major

Saaremaal on samuti ööd külmaks muutunud ning tuleb hakata öödeks püsivamat pea- ja tuulevarju otsima.

Ööl vastu esmaspäeva veetis rasvatihane oma esimese öö pesakastis. Püsivaatajad mäletavad, et see on sama koht, kus väänkael kevadel tihasepaari pesa rüüstas ehk munad välja pildus.  Üks muna jäi pessa kogu suveks, aga pühapäeval trampis manuline selle pesamaterjali sisse, et seda enam silma all poleks.

Ülekande võimaldavad Andigo Eesti OÜ ja EENet
Tehniline teostus ITrotid

  //-->

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eestis on 880 inimese perekonnanimi Mänd. Eesti enamlevinud puunimeline perekonnanimi on aga Tamm, mida kannab tervelt 5241 inimest.
Sellele vaatamata on harilik mänd (Pinus sylvestris) siiski Eesti rohkearvulisim metsapuu, enamkasutatav tarbepuu, levinud kultuspuu ja lisaks sellele saame uhkustada maailma kõige kõrgema männiga. Teadaolevalt maailma kõrgeim harilik mänd kasvab Põlvamaal Ootsipalu orus! Aukartustäratavalt 46,6 m kõrgel puul on ka muljetavaldav vanus - hinnanguliselt 214 aastat.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Islandi käokõrv

Kaks nädalat tagasi käsin maal viimaseid talveõunu korjamas ja ei viitsinud enne tööd toas ahju kuumaks kütta. Et, ah korjan õunad ära ja viin keldrisse ning sõidan kiiresti tagasi koju.

Aga nii nagu kõikjal Eestis, oli õunu nii palju, et ma mässasin nendega kohe mitu tundi ja rohkemgi veel. Et õunte korjamine pole selline aktiivne füüsiline töö, siis puges külm nii põue, et juba järgmisel päeval oli kurk valus ja aevastuste rida käimas.

Tavaliselt hakkan kohe sellistel juhtudel saialilleteed koos Carmolise tilkadega jooma ja vahel võtan isegi aspiriini tableti. Nii pole külmetushaigused mind enamasti kätte saanud. Sel korral oli aga ikka üks või teine asi ees ja peagi ka köha käes.

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned

Suur-laukhani             Anser albifrons

Väike-laukhani           Anser erythropus

Foto Arne Ader

Rabahaned ja laukhaned

Rabahani            Anser fabalis

Rabahaned meil ei pesitse, aga läbirändajaid või põldudel „keha kinnitavaid“ parvi võime kohata pea novembri lõpuni. Rändepeatuse teeb meil hinnanguliselt veerandsada tuhat rabahane.

Lennupildis jätavad rabahaned õige tumeda mulje: pea ning kaelasulestik tumepruunid, ühtlane hallikas-pruun kõhusulestik, kui märkad kõhul laike võib tegu olla suur-laukhanedega ja segaparvedes rändureid kohtab üpris sageli (Vaata Arne pildilt).

Siidisabade parved tänases Tallinnas. Pildistas Kaido Einama

Siidisaba           Bombycilla garrulus

Rändavaid siidisabasid on märgatud oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis puud läbipaistvamaks, aga väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talvest paarikümne tuhande ringis.

Harvadel juhtudel on siidisabad Eestis pesitsenud. Läbirändajad saabuvad oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest aga ka Rootsist.

Vereta jahi võidutöö autor Ollar Kallas

XIX Vereta jahti peeti 20.-22. mail Simisalus Põhja-Kõrvemaal. Järvamaa metsades-rabades-lagendikel müttasid 33 fotograafi oma fototehnikaga varavalgest hilisõhtuni tabamaks selle kandi looduslikku mitmekesisust ja fotogeenilisi loomi.

Loodusfotovõistluse Vereta jaht tänavuseks meistriks kuulutati Ollar Kallas fotoga mägrast, kes oli tänavuse fotovõistluse “saakloom” ja ühtlasi ka aasta loom. Fotovõistluse 64 žürii poolt valitud tööd on vaatamiseks väljas RMK Tallinna kontori aatriumis.

Vereta jahti korraldavad RMK ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud kuni 14. novembrini RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) esmaspäevast reedeni kella 9-18. Näitus on külastajatele tasuta.

Lisateave:

Tiit Hunt, Vereta jahi korraldaja