Soosaarel oli mägra aasta viimasel nädalal liikumist küllaga. Väljas olid nii mägrad kui kährikud. Mägrad tegid pikemaid tiirusid linnakulähedases metsas, nagu eelmisel nädalal. Kährikud olid ka julgemad ja paistsid liikuvat üsna peremeeste kannul.
Kokku sai loetud kasutuses olnud uruavad. Neid oli kuus, kõik linnaku välimises ääres. Keskosa madalamaks vajunud vanemad käigud püsisid aasta läbi jälgedeta.
Pildistas Andrus Seer
Suurkõrv
Termokaamera ülesvõte
Suurkõrv Plecotus auritus
Andruse saadetud pildid ühest „magavast“ suurkõrvast maamaja keldriesikus. Huvitav on termokaameraga ülesse võetu.
Käsitiivalised talvituvad paekivi – ja liivakivikoobastes, keldrites, ehitiste paneelide pragudes, soojapidavate katusekatete vahel, suurte puude õõnsustes...
Kui avastate mõne talvituskoha, katsugem väheaktiivses seisundis „magajaid“ vähem häirida.
Mägra-aasta lõpetuseks ka veel üks tore luuletus Annaliisalt.
|
MÄGER |
Kirjutas Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Allikas lumes
Nagu traditsiooniks, teen ka sel aastal ilma-aasta kokkuvõtte.
Aasta algus oli lummavalt kaunis ja lumerikas. Koos sõpradega tegin imelisi käike Varangu, Tiirike ja Kambja allikatele. Ja kuigi aasta oli veerohke, oli allikatele halb aasta, paljudes kehvema äravooluga allikates läks vesi roiskuma. Loodetud 365 allikast jõudsin läbi käia vaid pooled, see eest avastasin, et Eestimaal on kõikjal imelisi allikaid.
Sarapuu-urvad
Mägra-aastal uurisime, kas 10 ja rohkema uruavaga mägralinnak on ikka endiselt kaitse all, sest aina rohkem tuli uudiseid lugejatelt, et suured mägralinnakud on hävinud lageraide tõttu. Äkki polegi suured mägramajad enam kaitse all? Ka tänavuse mägraseire läbiviijad Tiit Hunt ja Remek Meel märkisid ära mitu mägralinnakut, mis olid kannatada saanud lageraide tõttu.
Pildi napsas IceAge, LK foorumist
Sinitihastele pakuvad huvi ka teraviljapallikesed
Sinitihane Cyanistes caeruleus
Sinitihased on kaalult pea poole kergemad, kui meie suurimad rasvatihased: veidi üle kümne grammi, paariteist sentimeetrise kehapikkuse juures.
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal. Seega ei ole siis ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud. Üks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas (v.a arktilised alad). Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.
Fotod Arne Ader
Siisikesed
Siisike Carduelis spinus
Talviti on siisikeste arvukus aastati äärmiselt kõikuv, aga näha neid invasioonilinde toiduotsingul on (mõnel talvel pole neid meil pea üldse näha - kus süüa jagub, seal peatutakse pikemalt). Salkade lennupildi tunneb ära kaugelt, selline „lainetav“ ning ülesse ja alla liikuv. Piisab märkamisest, et alatiseks meelde jääks.
2. märtsi 2016 helisalvestis. Mägrad on üldiselt väga vaiksed loomad, nagu aasta looma sõbrad seda kaamera vahendusel isegi märganud on, ent siinne salvestus tuletab meelde, et erutuse korral võib mäger ka kõva häält teha! Meenutame seda hetke, mil mägrapaar Kadi-Tõnise ellu tungis konkurent – suur isamäger. Kuuleme tulnuka katkevat põrinat ja urust sellele sõjakat vastust. Mis edasi sai, on ajalugu.
Tiit Hundi helisalvestist ilmestavad Tarmo Mikussaare fotod.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Lumeta jõulud
Ilm kujunes detsembri teise poole kohta väga soojaks ja lund maas ei olnud. Keskmine õhutemperatuur püsis 1...3 kraadi piires, mis on tavapärasest 6...7,5 kraadi võrra kõrgem.
Õhutemperatuur ei langenud kogu nädala jooksul kordagi miinuspoolele. Minimaalseks õhutemperatuuriks jäi esmaspäeval mõõdetud 0,4 °C, maksimaalseks reedel esinenud 4,2 °C.
Pedja jõgi teisipäeval
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
