detsember 2016

Nädal metsas. Mägra aasta viimane.

Postitas Aasta Loom - L, 31.12.2016 - 16.25
Avapilt
Sisu

Soosaarel oli mägra aasta viimasel nädalal liikumist küllaga. Väljas olid nii mägrad kui kährikud. Mägrad tegid pikemaid tiirusid linnakulähedases metsas, nagu eelmisel nädalal. Kährikud olid ka julgemad ja paistsid liikuvat üsna peremeeste kannul.

Kokku sai loetud kasutuses olnud uruavad. Neid oli kuus, kõik linnaku välimises ääres. Keskosa madalamaks vajunud vanemad käigud püsisid aasta läbi jälgedeta.

LUGEJAKIRI: termoülesvõte suurkõrvast

Postitas Looduskalender - L, 31.12.2016 - 14.14

Pildistas Andrus Seer

Suurkõrv

Suurkõrv

Termokaamera ülesvõte

 

Suurkõrv         Plecotus auritus

 

Andruse saadetud pildid ühest „magavast“ suurkõrvast maamaja keldriesikus. Huvitav on termokaameraga ülesse võetu.

Käsitiivalised talvituvad paekivi – ja liivakivikoobastes, keldrites, ehitiste paneelide pragudes, soojapidavate katusekatete vahel, suurte puude õõnsustes...  

Kui avastate mõne talvituskoha, katsugem väheaktiivses seisundis „magajaid“ vähem häirida.

Head aega, mäger!

Postitas Aasta Loom - L, 31.12.2016 - 09.00
Sisu

 

väike mullanina
Head aega, väike mullanina! Meie metsade kõige tublima ehitaja ja kaevajaga jätame selleks korraks hüvasti ja homme ütleme tere uuele aasta loomale.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Mägra-aasta lõpetuseks ka veel üks tore luuletus Annaliisalt.

MÄGER
Annaliisa Virolainen (4. kl, Jõhvi Põhikool)

Ilma-aasta 2016

Postitas Looduskalender - R, 30.12.2016 - 17.17

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Allikas lumes

Allikas lumes

Nagu traditsiooniks, teen ka sel aastal ilma-aasta kokkuvõtte.

Aasta algus oli lummavalt kaunis ja lumerikas. Koos sõpradega tegin imelisi käike Varangu, Tiirike ja Kambja allikatele. Ja kuigi aasta oli veerohke, oli allikatele halb aasta, paljudes kehvema äravooluga allikates läks vesi roiskuma. Loodetud 365 allikast jõudsin läbi käia vaid pooled, see eest avastasin, et Eestimaal on kõikjal imelisi allikaid.

Sarapuu-urvad

Sarapuu-urvad

Suured mägralinnakud vajavad tõhusamat kaitset

Postitas Aasta Loom - R, 30.12.2016 - 09.00
Sisu
mägralinnaku lageraie
Oleme olukorras, kus mägralinnak on püsielupaigana küll kaitse alla, ent reaalne kaitse ei toimi. Fotol Triin Leetmaa tehtud pilt lageraide alla jäänud suurest mägralinnakust.
 

Mägra-aastal uurisime, kas 10 ja rohkema uruavaga mägralinnak on ikka endiselt kaitse all, sest aina rohkem tuli uudiseid lugejatelt, et suured mägralinnakud on hävinud lageraide tõttu. Äkki polegi suured mägramajad enam kaitse all? Ka tänavuse mägraseire läbiviijad Tiit Hunt ja Remek Meel märkisid ära mitu mägralinnakut, mis olid kannatada saanud lageraide tõttu.

 

Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist

Postitas Looduskalender - N, 29.12.2016 - 11.11

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal. Seega ei ole siis ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud. Üks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas (v.a arktilised alad). Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.

Olete Te siisikeste salkasid märganud?

Postitas Looduskalender - K, 28.12.2016 - 17.17

Fotod Arne Ader

Siisikesed

Siisikesed

 

Siisike    Carduelis spinus

 

Talviti on siisikeste arvukus aastati äärmiselt kõikuv, aga näha neid invasioonilinde toiduotsingul on (mõnel talvel pole neid meil pea üldse näha - kus süüa jagub, seal peatutakse pikemalt). Salkade lennupildi tunneb ära kaugelt, selline „lainetav“ ning ülesse ja alla liikuv. Piisab märkamisest, et alatiseks meelde jääks.

Kui mäger tegi kõva häält – meenutus kevadest

Postitas Aasta Loom - K, 28.12.2016 - 09.00
Sisu

2. märtsi 2016 helisalvestis. Mägrad on üldiselt väga vaiksed loomad, nagu aasta looma sõbrad seda kaamera vahendusel isegi märganud on, ent siinne salvestus tuletab meelde, et erutuse korral võib mäger ka kõva häält teha! Meenutame seda hetke, mil mägrapaar Kadi-Tõnise ellu tungis konkurent – suur isamäger. Kuuleme tulnuka katkevat põrinat ja urust sellele sõjakat vastust. Mis edasi sai, on ajalugu.
Tiit Hundi helisalvestist ilmestavad Tarmo Mikussaare fotod.

 

 

51. NÄDAL 19.12.2016.-25.12.2016. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 27.12.2016 - 22.10

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumeta jõulud

Ilm kujunes detsembri teise poole kohta väga soojaks ja lund maas ei olnud. Keskmine õhutemperatuur püsis 1...3 kraadi piires, mis on tavapärasest 6...7,5 kraadi võrra kõrgem. 

Õhutemperatuur ei langenud kogu nädala jooksul kordagi miinuspoolele. Minimaalseks õhutemperatuuriks jäi esmaspäeval mõõdetud 0,4 °C, maksimaalseks reedel esinenud 4,2 °C.

Pedja jõgi teisipäeval

Pedja jõgi teisipäeval

Ilm oli sompus ja ainult pühapäeval võis korraks päikest näha. Sadas sageli, kuid enamasti uduvihma. Sajuhulgad ei olnud suured. Kogu nädala sademete hulgaks kogunes 7 mm.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.