august 2017

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas veebikaamera vahendusel vaadeldavate kahlajate tutvustamist jätkame tüllidega. Eestis pesitseb kahte liiki tülle – liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll (Charadrius hiaticula) on Eestis mererannikul üldlevinud haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 1000 – 2000 paari. Sisemaal kohatakse liivatülli enamasti vaid rändeperioodil aprillis ja juulist septembrini. Parimates rändepeatuskohtades rannikul võib korraga näha sadu isendeid, Haversis vaadeldi 10.08.2016 lausa 1000 liivatülli.

Video, kaamerapildid ja tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee

Möödunud nädalavahetuse tugevad läänekaaretuuled põhjustasid mereveetaseme kiire tõusu ja laupäeva hommikuks loksuski meri kaamerast juba loetud sentimeetrite kaugusel, pühapäevaks oli seal juba parajalt sügav karvane meri.

Enne kaamera teisaldamist võis kurvitsaliste tegemisi jälgida otse objektiivi all ja oli hea võimalus linnuliike ka määrata. Kahlajaliikide määramine nende sarnasuse tõttu on muidugi keerukas ettevõtmine isegi kogenud linnuhuvilisele.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Linnarabadega on see lugu, et seal võib leida küll laudtee, turbapinnase ja vesiseid kohti, aga päris klassikaline raba nagu Kakerdajas või Soomaal see pole. Aga siiski on see matkarada, pealegi linnas. Tallinnas võiks ehk sellise rabatee teha ka lennujaama taha, kuhu turistid otse saaks liikuda, seal on ka selline pooleldi nagu raba, pooleldi lihtsalt kiduravõitu mets turba peal.

Pääsküla rabarada on kohati ka kummituslik. Kümmekond aastat tagasi raba põles. Sellest on alles söestunud tüvedega maastik. Põlenud puud kestavad kauem ja ei mädane nii lihtsalt.

Pildi napsas Sappheira,LK foorumist

Keegi ei pea nälga kannatama. Vastu õhtut tuuakse kala noorele isaslinnule

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Emaslind Irma peaks teadma, kelle söömajärjekord peab tulema. Kotkapojad saavad enamuse ajast omavahel kenasti läbi ja kuigi nälg võib näpistada või domineerida tahtmine peale tulla vaadatakse õe – venna söömist rahuliku toidumangumise häälitsusega pealt.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hõbepajud Jõgeva veskijärve kaldal

Eelmisel nädalal alanud südasuvine soojus jätkus ja keskmine õhutemperatuur püsis 17...19 kraadi piires. Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 24 kraadini.

Õitsev humal mägimännil

Nädala teiseks pooleks muutus tuul tugevaks ja päevasooja jäi vähemaks. Laupäeval ja pühapäeval küündisid maksimaalsed termomeetrinäidud õhus ainult mõne kümnendik-kraadi võrra 20 kraadist kõrgemale, kuid ööd olid endiselt soojad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Pildistas Olav Parkson

Kanakulli noorlind Harku järve kandis

Kanakull        Accipiter gentilis

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

Loe ka: Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada.

Haversi rannas peatuvate kahlajate tutvustamist alustame soorüdist (Calidris alpina), ainsast Eestis pesitsevast ning rändeajal kõige arvukamast rüdiliigist. Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina).

Fotod Arne Ader

Ujuv penikeel

Ujuv penikeel         Potamogeton natans

Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, aga paljud on omavahel äärmiselt sarnased (allpool mõned fotod lisaks).

Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites märgatavana pole raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud, taludes isegi ajutist kuivale jäämist.