Lumi läinud ja jäljeajamisega selleks korraks läbi. Kuidas siis ilvese toimetamisi jälgida ja kajastada? Aasta loom otsustas aga just selle aja alustuseks endast seni kõikse parema portree kinkida. Rajakaamera, mis sai nelja karu jälgedele seatud, osutus ka ilvese rajale juhtunud. Metsakiisud hulguvad üsna samu radasid pidi ja loodame sellel metsateel neid veelgi kohata.
Ilus loom paistab üsna sale. Miks siis kohe saleduse peale silm? Kui oleks emasloom, siis jooksuaeg möödus veebruaris, märtsis, tiinus kestab kaks kuud ja üsna pea näevad ilmavalgust pojad. Tavaliselt kaks või kolm, harvem neli kuni viis. Ehk praegusel ajal peaksid tiinel loomal küljed täidlasemad olema.
Ilvese must sabaots. Tagantvaates on hea võrrelda keha laiust käppade laiusega. Selliste suurte pehmete sussidega annab metsa all päris vaikselt liikuda.
Pole ime, et ilves siitkaudu läbi käib. Kaamerasaagi järgi paistab saakloomi jaguvat. Metskits peab valvel olema.
Metstuvipaar ja parimais aastais musträstaisand. Selliseks sügavkollaseks läheb nokk aastatega, nooremate musträstaste nokad on heledamad. Tuvisid vast ilves tihti kätte ei saa, kui just päevavalges kuskil põlluserva heinas peale ei satu. Öisel jahiajal tukuvad linnud kõrgel kuusevõras. Musträstas on aga hoopis tülinaks. Eks mitmed ilvese hiilimised lähevad selle nahka kui hiiliv loom musträsta kui terase valvuri poolt valjuhääselt välja reedetakse.
Rebase kasukas paistab veel talviselt kohev olema. Aga eks ta juba kiheleb kah. Metsas käib suur karvaajamine. Täpselt sel ajal, mil rändelt saabunud linnud endale pesavooderdust otsivad.
Mägergi sama rada astumas. Lähima linnakuni on siit nii kilomeeter. Soojadel öödel on metsakõdu juba üsna häälekas. Kõiksugu söödavat liigub ja vihmaussid krabistavad kuivanud lehti.
Ja muidugi kährikud. Isa ees, ema taga. Tagumine loom on väga lai ja matsakas. Peale talve ei saa see aga rasv olla. Kährikute jooksuaeg ja tiinuse kestus kattuvad üsna täpselt ilvese omaga. Poegi kantakse samuti kaks kuud. Selles ümmarguses kõhus võib vabalt oma kümme poega juba üsna stardivalmis olla.
Neli päeva möödas ja ilves taas kaameras. Võib eksida, aga tundub teine loom olevat ja eelmisest veidi madalam.
Veidi huvitavama sarvega sokk. Parema sarvekännase juures paistab väike piigike. Eks varsti ole selgemalt paista, kuidas see täpselt välja näeb. Üsna pea aetakse ju sarved paljaks. Samuti on tal kaelapealne talikarv juba tükkis ja ei lähe kaua kui punakat paistma hakkab.
Video lõpus pulmitavad jänesed.
Pikk-kõrvadel järjekordsed pulmad. Peotuju teeb nii julgeks, et lähenevale inimesele visati vaid põgus pilk, eemalduti mõned meetrid ja aeti asju edasi. Isane jätkas orase näksimist ja emane sättis välimust. Plehku ei pandud samuti põgenedes. Laisalt volksasid pajude vahele ära. Ilvesele mõeldes ja just viimast aega tiine emaslooma peale, siis võivad sedavõrd ükskõiksed pikkkõrvad veidigi kergem suutäis olla, mille tabamiseks ei pea vatsa ära nikastama. Looduses on kõik läbimõeldud ja paigas.
Suur rästakevad jatkub. Laulurästas pildi peal laulmas. Laulukohaks valib ta sageli kõrge kuuse ladva, nagu siingi. Lisaks pesitsemist alustavatele kohalikele rästastele rõkkavad metsas ka suured rändeparved. Eriti hallrästad, kes karjakesi liiguvad.
Läinud nädala mõned kahekümnekraadised päevad ja soojad ööd tõmbasid kevade väga suurelt käima. Kui tavaliselt on pärast isaste metsvintide saabumist emaste jõudmiseni nädalake, siis meie metsas seekord pikka vahet polnudki. Pildil emane metsvint.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
