juuni 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele. Näiteks valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesi kasutavad mitmed, eelkõige valge-toonekurega sama elupaika jagavad väikesed värvulised – kõige sagedamini kodu- ja põldvarblane (Passer domesticus, Passer montanus) ning kuldnokk (Sturnus vulgaris). Pesakaaslejad ei raja oma pesa valge-toonekure pesatasapinnale, vaid alumistesse kihtidesse, kus pesamaterjaliks kasutatud oksarisu vahel leidub sobilikke õõnsusi ja avausi.

Pildid ja video Ahto Täpsi

Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

Kaunist kuldkinga tunnevad paljud loodusesõbrad. Täis õitseaeg ka Eesti loodeosasse jõudnud. Metsalembest taime kohtab enam meie saartel ja Lääne-Eestis vast kõige tavalisem ongi kuldking Muhus. Hajusalt kasvab kuldking pea kogu mandriosas.

EOÜ annab teada

Pildistas  Kätriin Kruusaauk 

Rasvatihane

Veebikaamera pilt Sova, Lk foorumist

Nii see eile juhtus, kui emaslind Suvi pesale saabus.

Näeme nüüd vaid lindude päid ja kaamerat saavad uuesti pesale suunata Kotkalubi uurijad. Küsimus on loomulikult millal? Siis, kui kotkapoega minnakse rõngastama.

Anname teada, kui midagi toimuma hakkab. Oleme rõngastamisest vaatajaid teavitanud.

Video ja ümbruses toimuva tutvustus Lennart Lennuk, www.loodusmuuseum.ee

Valgejões konnakulleseid jagub, paljudel on juba tagumised jalad arenema hakanud.

Taimestikus oli paraku märgata võõrliigi vesikatku jõudsat kasvamist aga samas leidus nii vesikupu lehti, kui veel avanemata õisi.

Jõekallastel avasid võhumõõgad oma esimesi õisi ning vees sirgusid vesikuused.

Foto Wikimedia Commons

Selliselt vesikatk õitseb, aga harva. Vesikatk on kahekojaline ehk on olemas nii isas- kui emastaimed.

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Pesaelu

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Ilmad suviselt soojad, söögipuudust pole, vanemad valvavad, mis viga kurepoegadel kasvada…

Olgugi, et vanem kurepoeg koorus veidi varem, ajavad kõik kurepojad juba ennast püsti, aga võib olla just seetõttu, mida vanem ees ja ega meie kehvemad pole.

ERR arhiiv (Eesti Telefilm 1981)

Video: LINK

Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaator Vallo Kepp, helirežissöör Enn Säde, kunstnik Mari Kaarma, monteerija Margit Maran.

Rein Maran on filmi tegemise kohta öelnud:

„Ma ei ole filmimisel jahimeheliku innu pooldaja, et peaksin looma jälgima ja jõudma talle ilmtingimata „püssilasu kaugusele“. Pigem ma püüan kombineerida ja ära tabada, kuidas selle või teise isendini jõuda või luua tingimused, et teda filmida õnnestuks. Sest tähtis on see, mis on ekraanil, - ja see mis on ekraanil, peab olema tõene. Need on kaks nõuet, mida minu arusaamise järgi peab igal juhul täitma“.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kuldpõrnikas haralisel ploomipuul

Tänavu kevadel on asjad looduses natuke segi ja mõned õied puhkevad varem, kui tavaliselt.

Ehkki teeroos kannab ka nime mairoos, on see viimane nimi meie keelde tulnud pigem saksa keelest ja -maalt, kus see roosipõõsas veidi varem õitseb.

Igatahes puistab mairoos praegu mu maja ees juba oma kreemjaid õielehti. Vaasi toodud oksadki on närbunud.

Aga mairoosiga käib kaasas üks asi. Õigemini putukas. Imeilus putukas. Kuldpõrnikas.

Olete ehk isegi märganud, kuidas äkki leiate oma maakodu põrandalt abitult jalgusiputava suure, kimalase suuruse, põrnika. Ümber keerata teda on paras julgustükk, sest siis võib ta haarata oma tugevate konksjalgadega teie sõrmest. Enamasti ta siiski teeskleb surnut. Ja kui ta toast välja viite on ta varsti tagasi.