juuni 2018

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on tugev ning valdavalt negatiivne. Siiski on üheskoos tegutsedes mõnikord võimalik muutusi tagasi pöörata. Järgnev on ülevaade viiest inspireerivast eduloost linnukaitses.

Assoori leevikese (Pyrrhula murina) arvukus oli vähenenud aastakümneid, kuna võõrliikide levik ja põldude laiendamine oli nende elupaigaks olevate looduslike loorberimetsade pindala drastiliselt vähendanud. Kui alles oli vaid 40 paari, taastas kohalik linnukaitseorganisatsioon 300 hektarit loorberimetsa ja kümne aastaga tõusis arvukus 1000 linnuni.

Video salvestas Ame, LK foorumist

 

 

Renno kommenteerib rõngastamise juures nii võetud mõõte, kui kotkapoega ennast võrreldes teiste samavanustega.

Veebikaamera pildid Timea, Lk foorumist

Kotkapoja vasaku jala rõngad

 

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

 

Tegelikult sünnipäevarõngad – homme saab kotkapoeg pooleteise kuuseks.

Loomulikult keeras Renno ka kaamera paika ja kinnitas tugevamalt paigale.

Video salvestas Mogga, LK foorumist

 

Öö vahetusel koorus esimene kalakotka poegadest

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus

 

Vaatame ajas tagasi, kuidas kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu täienes. 4. juunil märkasime pesas esimest kooruvat kalakotka poega.

Veebikaamera pilt Sappheira, LK foorumist

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurepere

Sookurgede kevadränne on lõppenud

Head sookurehuvilised!

Saatjaga varustatud sookurgede kevadränne on lõppenud ning suveaeg käes. Pärast pikka ja sageli keerutavat kevadrännet on kured lõpuks maha rahunenud ning suvekorterisse kolinud. Kõik saatjaga linnud peale „Aivari“ on oma kodukandis kuigi mitte päris sünnikohas kus neil kohta ei ole sest nende vanemad pesitsevad seal ega saa lubada üleliigset konkurentsi. Ka „Aivar“ käis kodust läbi aga otsustas siis lõuna poole kolida ning on ankrusse jäänud Palnosai linnakese lähistele Leedu loodeosas.

„Hauka 3“ oli pärast kodus ära käimist pikalt Sedas Põhja-Lätis aga tuli sealt eile st. 6 juunil siiski üle piiri Eestisse tagasi ja viibib Laatre lähistel sünnikohast umbes 25 km kaugusel.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Keskmine teeleht

Suur oli minu üllatus, kui mõned päevad tagasi leidsin murul õitsemas keskmise lehe. Enamasti jõuab järg selle roosavahuse õisikuga taime kätte alles juulikuus.

Lehe kuju järgi on ta teeleht nagu teeleht ikka, natuke kitsama ja karvasema lehega, kui suur teeleht, mis tõesti otse jalgtee peal kasvab ja mida marrastuste raviks kasutatakse. Tegelikult sobib selleks hästi ka keskmine teeleht ja ta on lisaks veel päris hea allergiarohi.

Aga erinevalt teistest teelehtedest on tema kaunis tähkõisik värvikirkam. Teised on tagasihoidlikult rohelised, aga keskmise teelehe kroonlehed on õrnroosad. Ja pehme pika kassisaba kujuliseks teevad ta pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on pisikese pärli kujulised valged tolmukapead.

Tekst: Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Pildid napsasid Sunshaine ja Shanta LK foorumist, 2013. a pilt EENeti arhiivist

Ülekande võimaldavad Kernel, Tele2 ja EENet

Toetab KIK

Kalakotka pesadel on Eestis kaks kaamerat, üks Võrumaal ja teine Tartumaal.

Tartumaa pesa saame vaadata alates 2013. aastast.

Tartumaa kalakotka kaamerapesa ehitasime 2013 talvel allavarisenud loodusliku asemele, mis asus ca 50 m eemal ja kalakotkapaar võttis tehispesa koos kaameraga kohe omaks. Pesa ajalugu saab vaadata foorumi esilehelt.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Isaslind Tõnn toob pesasse püütud närilise, et emaslind Tiiu söödaks kotkapoega

 

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

 

Tegelikult ootas see lugu kirjutamist, kui teine kotkapoeg oleks koorunud.

Teadupärast munes emaslind Tiiu esimese muna pesasse 22. aprillil ja järgmise, kas 25. või 26. aprillil. Suur-konnakotkad hakkavad pesal hauduma koheselt peale esimese muna munemist.

Kotkapoeg koorus 1. juunil ja senini pole teisest munast kotkapoega koorunud. Tavaliselt lennuvõimestubki suur-konnakotkaste pesast vaid üks kotkapoeg.

Eesti Folkloorinõukogu annab teada

Veel viimaseid päevi on võimalik registreeruda 9.-10.juunil toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille selle aastane teema on “Maastik loeb ja kõneleb”.

Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu.

Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lodjapuu  õisik

Nädal  oli  soe  ja  päikesepaisteline.  Kõige  soojemaks  päevaks  kujunes  teisipäev,  kui  õhus  tõusis 

termomeetrinäit  27  kraadini.  Maksimaalne  õhutemperatuur  ulatus  25...26  kraadini  ka  laupäeval  ja  pühapäeval. 

Samas  olid  ööd  veel  jahedad  ja  minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  enamikel  öödel  alla  10  kraadi.  Kõige  külmem  oli  reede  varahommik,  kui  õhus  oli  sooja  ainult  kaks  kraadi  ja  maapinna  lähedal  esines  öökülma  – kahe  sentimeetri  kõrgusel  mulla  kohal  -0,4  ja  rohul  -3,4  °C. 

Vähest  vihma  sadas  nädala  jooksul  ainult  laupäeva  hommikul,  mis  tegi  lühikeseks  ajaks  asfalttee  märjaks.  Ilmajaam  registreeris  sademete  summaks  sellel  päeval  0,0  mm.