Kauksi rannas

Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.

Selline kurb vaatepilt nagu praegu ei avane Peipsi ääres sugugi esimest korda. Ka varasemate kuumalainete ajal on kaldaäärsed olnud täis surnud kalu. Selle tingib vee õitsemine, mis tekib soojal ja tuulevaiksel suvel  siis, kui vees on palju fosforit ja vähe lämmastikku. Siis tekib palju biomassi, mis hakkab lagunema.

Lindude paarumiskäitumine, partnerlussuhted ja kaasade kvaliteet on teadlasi huvitanud juba ammustest aegadest. Täna muuhulgas teame, et emaslinnud eelistavad paaruda kirka sulestiku või kõlavalt laulva isasega, aga ka seda, et lindude seas on võrreldes teiste organismidega valdav monogaamsus, millel on teiste paarisuhtetüüpide ees mitmeid eeliseid. Vanuse ja kogemusega võib tõusta paari sotsiaalne staatus, mis tagab parema ligipääsu ressurssidele (pesitsuskohale, toitumisalale) ning suurendab seeläbi sigimisedukust. Sealjuures on sageli eelistatud kõrgema sotsiaalse staatusega partnerid, kuna see tõstab ka teise partneri seisundit.

Pargitiigi  servas  alustas  õitsemist  pilliroog 

Kuumus  ja  põud  jätkus. 

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  püsis  22...27  kraadi  piires,  mis  on  viimase  96  aasta  keskmisest  5...10  kraadi  võrra  kõrgem. 

Maksimaalsed  termomeetrinäidud  tõusid  päeviti  28...32  kraadini.  Esialgu  olid  ööd  veel  jahedad  12...18  kraadise  minimaalse  õhutemperatuuriga,  kuid  nädala  lõpus  ei  langenud  ka  öösiti  enam  minimaalne  õhutemperatuur  alla  20  kraadi. 

Valge-toonekurgede pesaalune jooginõu. Eilne lugu LK-s: LINK

Ilmavana on ikka vihmaga nii kokkuhoidlik, et tasapisi hakkavad kuivama juba ka kõik seisuveekogud.

Mu vend Enn Vilbaste ütleb, et ei mäleta Nigula raba järves nii madalat veeseisu – isegi kivid, mida kunagi näha pole olnud, on juba veest väljas. Rabaäärsed tiigid on kuivanud tilgatumaks. Kobraste elu läheb nüüd igatahes kriitiliseks.

Aga janus on ka kõik taimed ja loomad. Õhtuhakul võime allikate ja jõgede ääres kohtuda selliste loomadega, kes kunagi end näha ei anna.

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

22.juunil nägime imelist pilti oma koduõuest välja sõites. Mõned meetrid meist eemal imetas kits poega. Kuna tuul oli meie poole, siis ei kuulnud loom meid. Jätsime auto seisma ja abikaasa tegi mõned pildid, mida tahaksime jagada.

Pildistatud Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, Edru külas. Aeg 22.06.2018. umbes kell 15.00

Valge-toonekurg         Ciconia ciconia

Meie maja lähedal elavad juba 10 aastat valge-toonekured. Sellel aastal on neil kolm järeltulijat. Seoses väga kuiva suvega, panime aeda kausi veega. Paar päeva tagasi lennuvõimestusid noored kured ja vanemate eeskujul hakkasid ka nemad kausist vett joomas käima. Veekaussi nauditi ikka täiega - kaks noort laskusid sinna juurde, hoidsid nokad vees ja tundsid tükk aega jahedast veest mõnu. 

See oli nii vahva vaatepilt, et mõtlesime seda ka teistega jagada.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Metskitse pereelu koos tänavu mais, juunis sündinud tallega. Emasloom imetab talle umbes neli kuud. Kokku jäädakse kuni tuleva aasta emaslooma uue poegimiseni.

Metsadest kostub sokkude haukumist ja metskitsede innaaeg kestab veel.

Sokk haistab emaslooma näärmete aktiveerunud lõhna need paiknevad tagajalgade sõrgade vahel. Innaaeg kestab kitsel vaid paar päeva ning sel ajal pereelu tallega katkeb.

Emajõe kett: meeleavaldus Tartu lähedale kavandatava tselluloositehase vastu Tartus Kaarsillal, 19. mai 2018