juuli 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui kaugemaid vahemaid on mõistlik läbida lennukiga, siis saavad inimesed Euroopa suurlinnade vahel liikuda ka kiirrongiga. Viimane on väikese energiakuluga ning mõjutab keskkonda suhteliselt vähe, mistõttu plaanib Euroopa Liit aastaks 2030 kiirraudteede võrgustikku kahekordistada.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Juuli  esimene  päikeseloojang

Nädala  algus-  ja  lõpupäevad  olid  jahedad  ning  tibutas  natuke  vihma.  Kuigi  tumedad  vihmapilved  liikusid  ringi,  jagus  siia  kanti  sademeid  väga  napilt.  Kogu  nädala  sajusummaks  kogunes  ainult  vaevu üks  millimeeter.

Temperatuurirežiim  kujunes  väga  muutlikuks.  Kõige  külmem  oli  ilm  pühapäeval,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  ei  küündinud  14  kraadinigi. 

Teisipäevast  neljapäevani  oli  ilm  soe.  Kõige  palavamal  päeval  (kolmapäeval)  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  ligi  28  kraadini  ja  otsiti  kuumaleevendust  veekogudes  ujumas  käimisest. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Vikerkaared

Käisin nädalavahetusel üle hulga aja rabas. Hüpassaarel. Metsalaulupeol. Oli vahva, kuidas ilm hoidis puude sõpru terve päeva muidu nii vihmasel nädalavahetusel. Piisas vaid väikesest vihmaloitsust, kui seitsme tunni jooksul ei sadanud enam tilkagi. Mikk Sarv ütles ikka, et “ilma tegemine on kõige lihtsam nõidus”.

Aga nägime seda vihma suurte potisiniste pilvedena mööda ujumas küll. Ja hetkel kui Anna Hints tänas lauluga meie esivanemaid ning Anna Vainu laulis allikate abist ja jõgede jõust, kerkis Kuresoo raba keskele võimas vikerkaarevärviline väesammas, millist ma varem ehk ainult kaugel Saamimaa tundrute väepaikades näinud olen.

Hiite Maja kutsub osalema

2017a. peaauhind -  „Taevane sügavik jääkirme all“

Pildistas Margus Vilisoo

Saaremaa Püha kihelkonna Kaali küla Pühajärv

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 5. voorus oli 117 osalejat, kellest algajaid 89 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 53 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viienda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-algajad
edasijõudnud: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-edasijoudnud

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Vahepeal sai suvi suve hakul läbi, siis tuli jälle tagasi ja nii juba mitu korda.  Ehk Eesti kliima tekitab kimbatust. Ootamatult kesksuvekuumana esinenud mai pani looduse lokkama ja kõik õitsema; samas jaanipäevaeelne pikk kuivaperiood pani sellele jälle pidurit – mine sa tea, ehk see on mingi looduse äraspidine tasakaalupüüdlus. Nii võibki hetkel õitsemas kohata läbilõiget kõigist Eesti hiliskevadistest ja vara- kuni kesksuvistest taimedest. 

Harilik kurekell torkab oma värvi, kogu ja omapärase õiekuju poolest sellest õitsvast massist lihtsalt hästi silma ning ilmataadi vingerpussid on võimaldanud meil ta õiteilust juba terve kuu osa saada.

Video salvestas Aita, LK foorumist

https://www.youtube.com/watch?time_continue=3&v=4UIJLPwQ4lw

…kui on vaja vahetatakse pesaraamil isegi kohta

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Viimaste päevade tormiilmad on olnud kotkapesa jälgijatele mõneti muret tekitavad… Foorumi liikmed kutsuvad kotkapoega Sulviks. Meeldetuletuseks, et vanalinde vastavalt Sulev ja Suvi.

Kotkapoeg on saanud kahe kuuseks. Paarikümne päevaga on pesast järgi jäänud ainult raam. Noor merikotkas on oma kõõlumistes päris julgeks muutunud, mida ka videost näha.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Suur-konnakotkas         Aquila clanga v. Clanga clanga

… ja nii see toimine käiv – isaslind Tõnn toob saagi pesasse ja emaslind toidab. Ehki ka emaslind käib pesalt üha sagedamini ja pikemat aega ära.