september 2019

Ka tänavu sõidab Looduse Omnibuss Matsalu loodusfilmide festivalile, kus linastub üle saja uue loodusfilmi.

Video ja pildi salvestas Ahto Täpsi

Killustikuhunnik

Karu ehk pruunkaru      Ursus arctos

Pähklid on igati küpsed ja seda „pähklisõbrad“ teavad. Tegutsemas on näha nii linde, kui paljusid imetajaliike sest osade jaoks peavad pähklid olema puude otsast pudenenud.

Kohati on tänavu sarapuupähkleid nii palju, et võiks kohe ``hobusega vedada``.

Pildid veebikaamerast Pica, LK foorumist

Suur-konnakotkas       Clanga clanga 

Vanalindude Tiiu ja saatjaga varustatud Tõnni ning tänavuse noore kotka Tuule häälitsemisi kuulsime veebikaamera vahendusel viimati 14. septembril. Üllatusi pole olnud, et pesaomanikest oleks meile endid näitama tulnud.

Niisiis hooaeg on lõpule jõudnud. Isaslind Tõnn on oma rännet alustanud varasematel aastatel kas septembri lõpus või oktoobri alul, saame näha, kuidas tänavu.

Pesitsushooaja kokkuvõtte kirjutab kindlasti Urmas Sellis.

Matsalu loodusfilmide festival toimub juba 17.korda.

18.-22. septembrini linastuvad filmid Lihula kultuurikeskuses, aga ka Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Pürksil ja Nõval.

Matsalu loodusfilmide festivali kava: LINK

Hoia silm peal festivali uudistel: LINK

Videoks monteeris Mogga, LK foorumist

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Ülevaade on kalakotkaste Tartumaa pesast.

Kalakotkaste puhul ongi tavaline, et esimesena siirdub rändele emaslind ja Iirist nägime kaamerapildis viimati 27. augustil nagu ka noorlind Marti. Kas nende ränne algas koos, seda me paraku ei tea.

Kahe veel pessa jäänud noorlinnu toitmisega tegeles isaslind Ivo päris pikalt. Alles 6. septembril lahkus rändele järgmine ja viimastena läksid rändele üleeile noorkotkas Nele ja isaslind Ivo.

Haaravad loengud Lihula mõisas

Laupäevasel festivalipäeval, 21. septembril, räägitakse Lihula mõisa saalis teemadel, mis võiksid huvi pakkuda eriti neile loodusesõpradele, kel meeldib välja minnes võtta kaasa foto- või videokaamera.

Matsalule kohaselt tuleb juttu loomulikult lindude rändest.

Kell 10.00: Olavi Vainu „Lindude märgistamisest Eestis rände uurimise eesmärgil “

Juttu tuleb nii lindude rõngastamise ajaloost kui ka kaasaegsetest võimalustest lindude rändeuurimisel. Ettekanne on illustreeritud huvitavate näidetega.

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Soopardid ( www.loodusemees.ee )

Pikka aega on olnud rändel väike käsipidur peal, aga tuuled keerasid nüüd rändele soodsamaks ja käivitus tohutu ujupardi ränne ja saime kokku 31.800 isendit.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lõpuks saabusid pilved, mis rohkesti vihma andsid

Nädal algas kuumade ilmadega. Esmaspäeval mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 24,8 °C ja teisipäeval 26,2 °C. Varem on enam kui 25kraadist kuumust esinenud nii hilisel ajal sügisel Jõgeva 1922. aastast algava vaatlusrea järgi ainult kahel korral (1972. ja 1955. aastal).

Nädala esimese kahe päeva keskmisteks õhutemperatuurideks arvutati 18,9 °C ja 19,6 °C, mis ületavad tavapärast 7...8 kraadi võrra.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub osalema

Foto: A. Säärits

Ripptigu

Ootame Teie fotosid konkursile!

VV FOTOKONKURSS „MÄRKA MIND“-2019.

Tähtaeg 1. oktoober

Sel aastal on ettevõtmine  esmakordselt rahvusvaheline ja konkurentsi pakuvad Läti fotograafid!

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukaid, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik ja hindamine toimub vanuseklasside kaupa.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Hallvares ( www.loodusemees.ee )

Krägisedes kraaksatab vares tagaaias, andes selgelt mõista, et nüüd on saabunud vareste valitsemisaeg. Teised linnud tõttavad... tõttavad lõuna poole nii, et sulejutt taga. Kas märkasite, kuidas eelmisel nädalal kadusid äkki enne suuri tuuli aiast linavästrikud. Enam ei silpsu need söesilmadega tegelased mu akna all. Kaja Kübar ütleb, et ka pääsukesetraadid jäid Pärnumaal äkki tühjaks. Kas suur tuul puhus nende toiduputukad ära?

Pöialpoisid lähevad salamisi öös, praegu nii suure hooga, et siin all on neid näha vaid väga kehvade ilmadega. Rändele on läinud halehäälsed valgepäised sabatihased, mu lemmiklinnud. Kanalised on rohust jälle välja paistma hakanud, nii võib kohata üle tee vudivat nurmkana või põllul kummalisi tantsuasendeid sissevõtvaid tedrekukkesid.

Linnuvaatleja 

14. septembril vaadeldi ja pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel siberi tõmmuvaerast (Melanitta stejnegeri). Kuigi ühte siberi tõmmuvaerast vaadeldi Põõsaspea neemel juba ka 6. septembril, ei õnnestunud siis detailseid fotosid saada: siberi tõmmuvaerast eristab Eestis elavast tõmmuvaerast (Melanitta fusca) noka kuju ja värvus ning silmataguse laigu suurus. Täpsemalt on siberi tõmmuvaera leidmisest kirjutatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidava Põõsaspea rändeloenduse projekti kodulehel.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siisike elupuul ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal elupuudel käbisid. Mõni puu on suisa kollane, teisel, noorukesel kollaste käbirüüsidega seelik seljas. Ausalt, mina ei mäleta varasemast sellist pilti.

Küllap on aasta selle kultuurtaime jaoks soodne olnud, armastab ta ju püsivat sooja ja niisket kliimat.

Eestis kasvab elupuid kahte liiki, harilik elupuu ja hiigelelupuu. Viimane on suutnud siin ka mõnedes vanades mõisaparkides seemnest üles kasvada ja muidu nii külmaõrna puu seemikud on vastupidavamad.

Elupuude peamine kodumaa on kaugel Ameerika läänerannal, aga teadlased on leidnud, et ta on vanasti ka Euroopas looduslikult metsades kasvanud, nüüd on ta siin vaid pargipuu.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.