september 2019

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Võsaraat ( www.loodusemees.ee )

Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa. 

Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tammetõrud ( www.loodusemees.ee )

Mul on maal suitsusauna taga vana tammehiis – kahesaja viiekümne aastaste tammede ring.

Tavaliselt on sellisel sügisesel ajal seal isegi veidi ohtlik käia, sest ülevalt lehtede salapärast pudiseb sealt välja aina tammetõrusid. Õnneks on seda potsatust siiski veidi varem kuulda, tõru sahiseb läbi lehtede ligi sekundi ja selle aja sees pead jõudma kõrvale hüpata või saad tõruga kopsti pähe. See on siiski selline sõbralik koputus tammede poolt, et “ole tähelepanelikum ja kiirem”.

Aga sel aastal tõrusid ei ole. Ja kõige kurvem, et seetõttu on vähem kuulda ka pasknääride häält.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Valge hanemalts ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves luges ema mulle ja vennale tihti peast luuletusi, mida oli oma lapsepõlves õppinud. Eks meil kõigil ole kümmekond värssi, mida oma elumärsis alati kaasa kanname ja rõõmuks või mure peletamiseks loeme. Need on loitsud, mis meid aitavad.

Teame ju kõik, et kui metsas eksinud oled, siis tuleb tagurpidi issameiet lugeda. Ma ei oska tegelikult issameiet ehk Meie Isa Palvet õigetpidigi päris täpselt lugeda, aga kuidas see tagurpidi oleks?

Aga mul on rahunemiseks mõned ema loetud Juhan Liivi luuletused ja peenraid umbrohust vabastades loen ikka üht Ernst Enno lugu:

“Juss oli väike peremees,

talu liivaaugu sees,

adraks kõver kapsaraud,

äkkeks silgupüti laud,

külvab kivikildusid,

maltsa väikseid marjasid,

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Ronga pesa männil (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 4. Kuus rongapoega.

1986 aasta märtsikevades leidsin Kadrina külje all, nn. Sula Ennu metsas elu esimese rongapesa. Lehekuus samal aastal lennuvõimestus seal kuus rongapoega. Pilt on tehtud 9. lehekuul samal aastal 21 meetri kõrguselt naaberkuuse otsast. Tavaliselt saab tuule tiibadesse rongapesas 2-3 poega.

Hiireviu pesa poegadega (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 5. Viis hiireviu poega.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Jarko Jaadla

Hüppavad lõhed ja meriforellid paisu all ei saa paisust üle

Wooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtib 5. septembrini. Kuna Keskkonnaamet ei pikendanud luba, on homsest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.

Linnamäe paisule seitse korda pikendatud veeluba Keskkonnaamet enam uueks perioodiks ei pikendanud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. Uue veeloa osas teeb Keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja Keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.

Foto Arne Ader

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Rand-kesalill           Matricaria maritima

Foto Arne Ader

Tamme-kivipuravik ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kivipuravik      Boletus luridus

Ilmateade lubab nädala jooksul hoovihmasid üle Eesti – kas seeneaeg on hakkamas ka põuakahjustustega piirkondades? Üksikuid puravikke leiab, aga isegi pöidlasuuruse kübaraga kivipuravike jalad on seeneusside poolt läbi uuristatud (Kesk-Eestis pidi seeni siiski olema).

Tegelikult peaks tutvustama tamme-kivipuravikku. Neid oli nädalavahetusel Vasalemma jõe kaldavallil päris hulga, aga kas neid ikka tasub korjata?

Video salvestas Freddie, LK foorumist

Isaslind Ivo toidab veel pesa läheduses tegutsevaid noorlinde Pilvit ja Nelet

Kalakotkas           Pandion haliaetus 

 

Kalakotkaste noorlinnud saavad kolme kuuseks ja ega neid pesa läheduses näha enam pikalt pole. Isaslind Ivo toidab noorlinde ikka päris ohtralt, aga põhjendatult sest noorlindude iseseisev elu rändel pole kergete killast, eriti kui kalapüügi oskused alles visuaalselt arusaadavad. Täna on noorlindude kilkamist pesa lähedalt ikka veel kuulda.

Rändele on liikunud juba nii emaslind, kui üks noorlindudest.

Veebikaamera pilt Tatyana, LK foorumist

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal. Kuna heli levib ka pimedas, kaugele ning läbi või ümber takistuste, on selle kasutamisel mitmeid eeliseid. Kägu (Cuculus canorus) ei ole lindude seas just kõige osavam laulja ning võrreldes laululindudega kõlab tema lihtne hüüd „kuku“ inimkõrvale monotoonselt. Siiski eristab selle lihtsa häälitsuse järgi isane kägu naabrit võhivõõrast, kelle suhtes olla agressiivsem.

Kokkuvõtte koostas Urmas Sellis

Märtsis, enne kaamera pesale paigaldamist ootasime kannatamatult isalind Karli rände algust. Karl oli küll jälgimisseadmega, aga GSM levi puudumine Sudaani lõunaosas hoidis meid teadmatuses nelja kuu jooksul - alates novembri keskpaigast 2018, kui Karl talvituskohta jõudis. 16. märtsil, kevadrände ajal laekusid siiski Karli talvised asukohad ja kõik paistis tavapäraselt korras olevat. Meil oli aega ligi kaks nädalat, et kaamera pesa juurde monteerida. Pesa näeme kaamera kaudu alates 24. märtsist.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Herilane ( www.loodusemees.ee )

Tänavune putuka-aasta on kummaline. Herilasi lihtsalt pole. Pole juba teist aastat ja seda kummalisem on lehest lugeda, et rulluisumaratonil Tartus tuli nii mõnelegi osalisele arstiabi anda, sest nad said herilastelt nõelata! Ju oli kuskil üks maaherilaste pesa. Ometi on nii, et võid terve suure potitäie moosiõunu rõdul ära puhastada, enne kui kaks õnnetut herilast asja uudistama tulevad.

Pigem tulevad mesilased magusa vastu huvi tundma, sest õietoit on otsas.

Ja sääski peaaegu pole, aga parmud lendavad veel ringi. Pärtlipäev, 24. augustil on juba mägede taga, aga õues on ikka veel parme. Vanarahva tarkus kõneleb, et parmud kaovad pärtlipäevast, sääsed mihklipäevast. Sääsk ütlevat parmule: “Sina, pask, pärtlini, mina mees mihklini.”

Marek Vahula

Vaatame Eesti loodusrekordeid.

Aasta 2013 Postimehe Arteri jõulunumbris esitlesin 25 loodusrekordit, seda artiklis „Rekordid otse loodusest“. Aasta 2014 kevadeks oli sellest välja kasvanud idee, et hakata koguma üldse Eesti loodusrekordeid ja hakkasingi siis ka pihta. Nüüd on nad kõik koos ja kokku sadade kaupa. Selles rubriigis saab neist nüüd lugeda.

Alustuseks autori päevamatka rekord.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel päevadel on Eestis kohatud rekordiliselt palju meilt läbirändavaid punajalg-pistrikke. Vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.

Invasiooniaastatel kohatakse Eestis augustis kokku kümneid isendeid, näiteks 2010. aasta sügisel vaadeldi üle Eesti kokku kuni 100 punajalg-pistrikku. Sel aastal on viimaste päevadega kümne aasta tagune rekord aga juba ületatud ning näiteks ainuüksi Põõsaspea neemel vaadeldi eile, 29. augustil kokku 42 rändavat punajalg-pistrikku. Suuri salku on kohatud mujalgi.