september 2019

Helipildi salvestas Fleur, LK foorumist

Šaakal ehk harilik šaakal      Canis aureus

Helipildi poole minuti juures kuuleb šaakalite tegutsemist koer ja annab sellest klähvimisega teada, aga seltsingulased ehk ka pererühmadena elutsevad šaakalid ei tee temast väljagi, teadvustades, et aeg on jahile siirduda. Nagu veebikaamerast näha on sellised rohke taimestikuga rooalad neile sobivateks elupaikadeks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Loodus hakkab vaikselt oma lillesilmi kinni panema ja seetõttu rõõmustame iga lilleõie üle aias ja metsateel.

Minu eriline armastus aialillede seas on lõvilõug, küllap sellepärast, et ta minu sünnipäeva paiku vanasti õitses. Nüüd võib õitsvaid lilli pea aasta läbi lillepoodidest leida.

Lõvilõugadega sai lapsena ikka lõvi mängitud. Vajutasid õie külgedelt “lõvi lõuad lahti” ja siis teine laps pani oma näpu sinna sisse. Lõvilaps lasi lõuad kinni kukkuda ja möirgas hirmsasti.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Lea saatis meile küsimuse koos pildiga

Vastas Urmas Tartes

Naissaarel  oli tee kohale võrgu pununud päris muljetavaldava suurusega ämblik. Rattaga sõites tuli sellist takistust silmade kõrgusel märgates kiirelt pidurdada.

Kellega on tegu?

MEIE SUURIM ÄMBLIK: Kui Kõpu must sirutab laiali oma kenad musta-valgetriibulised jalad, katab ta väiksema peopesa. Seetõttu on ta ise kergeks saagiks suurematele lindudele

Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Arne Ader

Jääkturbaväli. Ess-soo ( www.loodusemees.ee )

Mida teha, kui ökosüsteemi taastamine ohustab alal praegu elavaid liike?

Rikutud ökosüsteeme on hakatud taastama kogu maailmas. Mõnikord on aga niisugustele aladele elama asunud mõni ohustatud liik või kahjustaksid taastamistööd seal hingitsevaid jäänuk-asurkondi. Teadlased ja praktikud Tartu Ülikoolist, Eestimaa Looduse Fondist ja Eesti Maaülikoolist on uurinud selliste konfliktsete olukordade lahendamise teid, kasutades muuhulgas oma kogemusi Eesti soode taastamisel. Uurimus ilmus teadusajakirjas Journal of Environmental Management.

Veebikaamera pilt Pica, LK foorumist

Emaslind Tiiu 5. septembri pesakülastus

Suur-konnakotkas      Clanga clanga 

Suured ja kenad kotkad satuvad kaamerapilti üha harvemini, aga läheduses tegutsemist on mikrofoni vahendusel ikka kuulda.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Korraks käis eile väike-konnakotkaste pesal noor hiireviu

Väike-konnakotkas          Clanga pomarina

Hiireviu                   Buteo buteo

Veebikaamera pilt balistar, LK foorumist

Viimane pesapilt noorest kalakotkast

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Ja ongi pesa tühjaks jäänud, eile enam kotkaid pesale ei ilmunud.

Meenutuseks veel rändele lahkunutest. Nagu kalakotkaste puhul tavaline siirdus rändele esimesena emaslind Iiris 27. augustil, aga kas koos noorlind Mardiga, kes muuhulgas oli pesakonna esimene julge lennuharjutuse sooritaja?

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kiudpilved 5. septembril

Suvi jätkus. Sel nädalal jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur ainult laupäeval 13 kraadist madalamaks, mida loetakse meteoroloogide poolt suve tunnuseks.

Kõige soojema päeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 18,4 °C, mis on normist kuue kraadi võrra kõrgem.

Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval 5 °C ja maksimaalseks esmaspäeval 25,9 °C. Üle 20 kraadi tõusis termomeetrinäit lisaks esmaspäevale veel ka neljapäeval ja pühapäeval.

Vihma sadas teisipäeval, kolmapäeval ja reedel, kokku 8,5 mm. Need sademed muutsid ainult lühikeseks ajaks pinnalt mulla niiskemaks, kuid peagi oli jälle kõik kuiv ja põldudel töötasid masinad tolmupilves.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Video Metsisekaamera

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Rekord nr. 7. 90 metsisemängu.

Aastatel 1992-1994 ehk kolmel kevadel käisin Alutagusel, Ida-Virumaal ja Kõrvemaal läbi igal kevadel ca. 30 metsisemängu. Eesmärgiks oli nende kontrollimine kaitse alla võtmise eesmärgil. Kolme kevadega kontrollisin ära siis kokku 90 mängu. Neist enamus said hiljem ka kaitse alla viidud. 

Hiireviu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 8. 3000 märtsilindu.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sügisõhtu. Matsalu ( www.loodudemees.ee )

Kui vaadata vanu ülestähendusi, siis oleme aastaid elanud septembri alguses tõelises põrgus. Küll on see olnud sääsepõrgu nagu 2016. aastal või herilasepõrgu nagu 2015. aastal või vapsikupõrgu nagu mullu. Mäletate?

Sel aastal pole aga ühtegi neist tegelastest, kas meie kurjad sõnad on teoks saanud ja putukasugu maamutta manatud ja suurde sohu sõnutud.

Või on taimekaitsemürgid toimima hakatud, mida meie lõpututele põldudele vähemalt neli korda aastas laotatakse. Varem kuldkollasest augustikuisest rukkipõllust on tänapäeval saanud glüfosaatidega närvutatud hallikas vaevatud mass.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus 

Isaskotkas Ivol on viimastel päevadel jäänud toita vaid noorlind Nele. Eile nägime noorkotkast päeva teisel poolel vaid häälekalt toitu mangumas.

Täna isaslind tõi siiski pesale pooleldi söödud kala (peab ju temagi ennast rändeks ette valmistama).

Aga pesal ei taha ka noorlind enam toituda nii ta pooliku kalaga mingile istumispuule lendab…

Eile sai pesakonna noorim liige kolme kuu vanuseks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rästik (www.loodusemees.ee )

Täna on ussimaarjapäev või teisisõnu usside urguminemise päev.

Et see päev alati 8. septembril on, siis tekitab ta omajagu segadust. Kas tõesti siis peale septembri esimest nädalat enam ühtegi ussi väljas ei ole? Muidugi on. Oleneb see ikka sellest kui soe on ilm.

Meie maod on kõigusoojased ja vajavad liikumiseks päris sooja ilma. Õigemini üle 10-kraadist ilma, kõige vilkamad on nad sellise õuesoojusega, mil meilegi meeldib ringi askeldada. Aga kolmkümmend soojapügalat on neilegi ülemiseks piiriks, millest alates samuti jahedamasse paika poetakse.

Aga et ilm septembri alguses tõesti tavaliselt poole päeva aegu veel üle 10 kraadi ei tõuse, siis armastavad maod umbes sel ajal oma talvepessa pugeda ja sinna jäädagi.