september 2019

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Porikuuhommik ( www.loodusemees.ee )

Nendel hommikutel, kui jalutuskäiku tehes libiseb jalg jäisel murul, on oma võlu. Kui ehmatusest suu lahti teete, siis paiskub sellest välja suur pahvakas hingeauru. Mihklipäevast algas vanarahval hingedeaeg ja küllap oli selleks omajagu põhjust just sellelsamal hingeaurul.

Öeldigi, et sellest ajast saavad hinged nähtavaks. Vaadakegi siis, milline näeb välja teie hing vastu hommikupäikest. On see suur ja rahulik või pahvite närviliselt välja oma pisikesi hingekilde.

Ja kuigi vihmasajud varjutavad aegajalt inimese hingetantse, siis vihma on meil väga vaja. Kaevud ja allikad on ikka tühjad. Aga lumi ei taha enne tulla ja maha jääda, kui kaevud taas täis.

Kuldnokad. Terve päev oldi pirnide kallal... isegi kassi ei kardeta

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kuldnokad kannavad talvesulestikku ja kindla peale märkate, et valged tähnid on sulestikus suuremad.

Praegusel ajal kohatavad linnud on läbirändurid, kes oktoobikuu alul hakkavad massiliselt rändama oma talvitusaladele.

Tekst ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Muusika Erik Satie

Kalakaamera vahepalaks.

Sügisene lehtede langemise aeg võib vee all paista sedaviisi. Lehed hõljuvad, sõuavad, tõusevad, vajuvad ja saavad Keila jõe voolust kantud suurde vette - merre.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Kirjutasin kolmapäeval “Eesti ravitaimede” raamatusse peatükki ühest üsna mürgisest taimest – näsiniinest.

Ausalt öelda on mul isegi hirm temast kirjutada, sest ta on ikka päris mürgine taim. Aga vanarahvas on temast abi saanud just oma katkiste hammaste puhul – polnud ju tollal hambaarste – tavaliselt saadi abi sepalt ja tema suurtest tangidest. Seega oli proovimine asja väärt ja väidetavalt ka näsiniineoksaga hamba torkimine või näsiniineviina hambaauku tilgutamine hambavalu ära võttis. Aga et temaga koguni sügelistest lahti saadi, siis ta ikka üks korralik mürk on. Seepärast ärge hakake katsetama ja minge parem hambaarsti juurde.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik maasapp ( www.loodusemees.ee )

Aasta tagasi, kui raamatu “Eesti ravimtaimed” esimesele osale kaanepilti valisime, lõin ritta ka “Eesti NSV ravimtaimede” viis trükki ning maikellukese ning pärnaõite kõrval oli viimasel trükil kaanel üks kummaline taim. Ja alles sisust pilte võrreldes sain teada, et see on maasapp.

Küllap olin teda looduses varem mõnel korral kohanud, aga nimega nimetada teda ei osanud.

Maasapp on selline väike roosa õiega nõrga varrekesega lilleke, mis õitseb just suve lõpupoole, kui teised taimed on oma lopsaka kasvu lõpetanud. Kes on mägede alpiaastadel taeva poole lahtiolevaid kelluka moodi emajuuri näinud, siis nende kiduram ja rohkemaõielisem koopia ta on.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Palumets. Roiopalo ( www.loodusemees.ee )

Igal sügisel meediast uudiseid kuulates kuuleme aegajalt, kuidas keegi on jälle metsa ära eksinud.

On üksjagu inimesi, kes on läinud metsa endaga rahu tegema ja ei tahagi, et neid üles leitaks, aga on ka neid, kes lihtsalt enam koju tulla ei oska.

Tegelikult on Eesti nii asustatud piirkond, et terve meele ja tervete jalgadega inimene leiab ikka kodutee. Metsast ei saa lihtsalt välja väikesed lapsed ja meeltesegaduses vanemad inimesed, kellel on sundmõte teha varem tervena elatud seenelkäike ka nüüd. Ja need, keda tabab terviserike. Neid inimesi tulebki otsida.

Kirjutas ja pildistas Erik Abner

„Kuidas koguda kivistisi?“

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Haeska laht ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 16. Suur linnuparv

2009 aasta kevadmatkal ümber Viimsi poolsaare maandus lehekuu lõpus õhtuks Lännemäe lahte 7500 isendiline segaparv hanedest-lagledest. Tegu on isikliku vaatlusrekordiga.

Ruhnu rannik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 17. 3400 kilomeetrit läbimatkatud rannajoont

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Künnivaresed ja hakid ( www.loodusemees.ee )

Igal sügisel saabub äkki päev, kui mu aeda saabub kamp künnivareseid. Suviti käib siit toitu otsimas üksik paar, aga just septembrikuus tuleb suurem kamp. Enamasti endast jupp maad väiksemate halli kaelasalliga hakkidega.

Künnivares on selline tavalisest varesest veidi suurem lind, üdini must, ainult tema nokaosa on hele, luukarva. Selline tunne on, nagu oleks tal must sulisnahk natuke väikeseks jäänud ja poolele kolbale pole seda enam jagunud. Nokaots on tal enamasti veidi määrdunud ja hallikas. Aga võib juhtuda, et ajame teda suve lõpus segi ka rongaga, sest künnivarese noorlindudel võib nokk ja nägu tõesti ka must olla.

Video salvestas Ahto Täpsi

Noor metsisekukk

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Metsisekaamera kaudu oleme saanud piiluda varakevadel nende uhkete lindude mängu. Looduses jäävad kohtumised metsistega paraku üha harvemaks, aga nn „hullude kukkedega“ (aga ka kanadega) üha sagedasemaks – mis teha, kui asurkond ja elukohad hävivad või ka kahjustatud saavad.

Kirjutas ja pildistas Erik Abner

“Sissejuhatus - Eestimaa ürgajalugu” (2. Osa)

Tore näha, et Sa nii kaugele jõudsid. Siinkohal ma kirjeldan põgusalt Eesti geoloogilist ja bioloogilist ajalugu, et tekiks väike ülevaade kohalikust ürgsest elust.

Baltika manner
Eesti maa-ala on juba iidsetest aegadest paiknenud Baltika paleokontinendil, mis tänapäeva mõistes ulatuks Lääne-Skandinaaviast Uurali mägedeni idas, ning Põhja-Soomest kuni Musta mereni lõunas.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja logo konkursi, mille eesmärk on luua Eesti Ornitoloogiaühingule kaasaegne visuaalne identiteet.

Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Konkursil osaleja võib esitada kuni kolm erinevat ideekavandit. Konkurss on avalik, kõigile huvilistele ning võistlustulemuste väljaselgitamiseni anonüümne.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 17. november 2019. Ideekavandid tuleb saata e-aadressil: eoy@eoy.ee

Kirjutas ja pildistas Erik Abner

“Ürgmere teejuht. Vasaraga”

Sissejuhatus (1. Osa)

Tere, hea loodushuviline, you rock!

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Reet Sau

Öösorr

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu öösorri. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks A4 formaadis tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsemad tingimused leiab aasta linnu veebilehelt: www.eoy.ee/oosorr