detsember 2019

Head aega, kopra-aasta! Intervjuu kopraonu Nikolai Laanetuga

Postitas Aasta Loom - T, 31.12.2019 - 18.57
Avapilt
Sisu

Ave Kruuseli foto "Kobras lörtsis" fotonäituselt "Kopral kodu kaldavees". Näitus on avatud RMK Tallinna kontoris 31. jaanuarini 2020.

 

Elupõline koprauurija Nikolai Laanetu meenutab kopra-aasta lõpus, kuidas esimesed koprad Eestisse toodi ning mida see meie loodusele on tähendanud. Ühtlasi arvab suur kobraste eest kõnelejana, et inimestele, kes piibrit oma maa peal lubavad elada, võiks maksta kompensatsiooni. Kobraste ja inimeste suhted peavad paranema!

Nikolai, kes selle peale omal ajal üldse tuli, et kobras Eestisse tagasi tuua?

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Postitas Looduskalender - T, 31.12.2019 - 12.12

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otswww.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Kadi Külm

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Järjelugu: koprapoeg sai tsirkuses tööd

Postitas Aasta Loom - E, 30.12.2019 - 13.00
Avapilt
Sisu

Tsirkuseartist Viktor Siltšenko sõnul saab kobrast veenda ainult kallistustega! Vaata Youtube´is 2018. aastal tehtud teleintervjuud, kus kobras on koos tsirkuseartisti Viktor Siltšenkoga telesaates otsestuudios.

 

Kaks nädalat tagasi kirjutasime koprapojast-leidlapsest, kelle kasvatasid üles inimesed ühes Venemaa kauges Uurali külas 2011. aastal ja tundsime huvi, mis temast edasi sai ja et kas keegi lugejatest teab kopra kohta uut infot. Üleskutse peale kirjutas Looduskalendrisse Tatjana, kes leidis Livejournali kodulehelt 2014. aasta artikli, kus kirjutas ajakirjanik Jelena Pomortseva järgmist:

Talilinnukaamera - põldvarblane

Postitas Looduskalender - E, 30.12.2019 - 12.12

Linnuliike tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots

Foto Arne Ader

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond. On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, kuid saartel aga haruldasemad.

Põldvarblastel on toitmiskohtade valikul oma eelistus – nad eelistavad toitmiskohtasid, mille juures on tihedaid põõsaid. Nendesse põõsastesse saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.