detsember 2019

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Kadi Külm

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Pöördumine Indrek Vainu

Linnuliike tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots

Foto Arne Ader

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond. On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, kuid saartel aga haruldasemad.

Põldvarblastel on toitmiskohtade valikul oma eelistus – nad eelistavad toitmiskohtasid, mille juures on tihedaid põõsaid. Nendesse põõsastesse saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

 Estbirding kutsub osalema

Klubi Estbirding korraldab uuel aastal linnuvaatlusvõistluse "Iga kuu uus list!", kus igal kuul tuleb näha-kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike. Tuletame meelde, et:

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Kliimakõnelused on saanud eurooplaste jaoks kõige olulisemaks asjaks. Ja ajal, kui otsuseid peavad juba tegema poliitikud, mitte pelgalt keskkonnakaitse ametnikud, tekib selle ümber palju viha ja vaidlusi. Aga, et midagi meie maakeraga teoksil on, sellest saab aru ka pisike laps. Mõistmine algab pisiasjadest, oskusest vaadata enda ümber, kuidas elavad planeedi teised asukad, või kasvõi need, keda iga päev meie looduses kohtame. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamerate pildid

Must-toonekured saabusid pesale

Vahetult enne jõulupühi muutis keskkonnaminister muutis jmäärust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Video ja foto VikipeediA

Kärp       Mustela erminea

Nirk        Mustela nivalis      

Foto Arne Ader

Mänsak ( www.loodusemees.ee )

Mänsak      Nucifraga caryocatactes      

Septembrikuul andsid käredalt rämedahäälsed mänsakud endist sarapikes märku, koguti omale talvevarusid – pähkleid tänavu jagus. Oma nokaaluse loti sisse korjas lind omale kümmekond sarapuupähklit ja tõttas neid ümbruskonda peitma, et umbes veerand tunni pärast olla tagasi ja nii kordus see kogu päeva vältel. Varusid peidetakse maapinnal samblavaiba sisse, kui läheduses sellist leiab.