Mai 2020

Margus Ots, tuttpütiaasta koordinaator

Tuttpüti kaameraga pesas koorus täna, 31. mail teine poeg, kuid kahjuks üks kahest pojast täna suri. Ühte kindlat hukkumise põhjust tuttpütiaasta meeskond välja pakkuda ei julge, see võis olla nii haigus kui ka vigastus.

Tuttpüti pesas on veel kolm muna, millest pojad kooruvad loodetavasti lähipäevil; täpset koorumise kuupäeva paraku ei tea, kuna tuttpütiaasta meeskonnale on teadmata ka munemise aeg.

Kuni kõik pojad on koorunud, toimetab tuttpütipaar pesa juures. Seni ainsat väikest poega soojendavad vanalinnud oma seljal tiivasulgede vahel ning poeg on vanalinnu seljal nii pesas kui ka järvel ujudes.

Video sellest salvestas ExpertOfNothing, LK foorumist:

Illustreeriva materjali salvestas Felis silvestris, LK foorumist

Tuttpütt      Podiceps cristatus

Nii tuttpüttide maru hakkajatel poegadel koorumine käibki. Emaslind munes üle päeva, aga haudumist alustas mõlemad vanalinnud peale esimese muna munemist.

Esimest tragi pütipoega nägime pesas 29. mail, teist täna keskpäeval 31. mail, aga oletatavalt toimub ülejäänute koorumine sutsu väiksema intervalliga.

Mõlemate noorlindude toimetamist näete veebikaamera vahendusel sest pojad on aktiivsed ja liikuvad.

AS Proekspert annab teada

Siuts on vahend lindude ja linnuhäälitsuste tundmaõppimiseks nüüd ka Androidi keskkonnas.

Siutsu abil saad:

• salvestada linnulaulu
• määrata salvestisel kuuldavaid linde.

Selleks pakub Siuts välja 5 kõige tõenäolisemat linnuliiki, tänu millele saad sa:

• kuulata enda salvestatud heli ja võrrelda seda viie väljapakutud linnu häälitsustega;
• lugeda lindude kohta lisainfot;
• vaadata lindudest pilte;
• kinnitada, et oled tuvastanud õige linnu;
• välistada linnu, keda sinu hinnangul salvestisel kuulda polnud;
• vaadata oma salvestiste ajalugu;
• sirvida lindude kataloogis, mida Siuts toetab (hetkel 61 linnuliiki).

Vaata, kuidas Siuts toimib ja laadi oma seadmesse:

Videod salvestasid ExpertOfNothing ja Fleur; LK foorumist                                

Väike „laevakapten“

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Eile juba paar tundi peale koorumist ronis pütitibu vanalinnu seljale, kus on kuiv ja turvaline olemine. Triibulise väljanägemisega pütipojad mõistavad koheselt peale koorumist ujuda, kuid vanalinnu läheduses on turvaline. Pojad püsivad vapralt seljal ka vanalindude sukeldudes.

Veebikaamera kuvatõmmised Shanta, LK foorumist

Perepilt

Rasvatihane       Parus major

Tihasehakatised kasvavad, vanalindudel jätkub jaksu ja on ka millega poegi toita sest pole esinenud kevadisi pikki külmalaineid, kui kõik putukad peitu poevad. Külma kevade korral osutub sagedaseks poegade suurem suremus lihtsalt toidu puudusesse

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

4. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused: LINK

2. vooru tulemused: LINK

Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema

Foto Arne Ader

Älves. Ohepalu Järvesoo ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse Eestimaa Looduse Fondi talguaasta teemaks on sood. Sel puhul on kõik huvilised oodatud kaasa lööma sootaastamise talgutel ja sooretkedel.

Soode taastamiseks vajalikke paise saab sel aastal oma kätega rajada Ohepalus ja Laukasoos. Lisaks talgutele toimuvad sooretked, millede teemad varieeruvad sooputukatest soode pärandkultuurini. Muuhulgas on plaanis korraldada ka väike sookontsert.

Lisaks toimub üle Eesti palju teisigi traditsioonilisi looduskaitselisi talguid erinevate koosluste ja liikide abistamiseks ning niitmistreeningud ja niitmisvõistlus.

Eelseisvate talgute ja teiste sündmuste kohta jagab ELF jooksvalt infot kodulehel: www.talgud.ee/teema/sood

Veebikaamera kuvatõmmis Sunshine, LK foorumist

Emaslind Iiris ja esmakoorunu

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Emaslind munes pesasse esimese muna 22.aprillil, teise 25. aprillil ja kolmanda 28. aprillil.

Ehk esimene kotkapoeg koorus 37. päeval peale esimese muna munemist.

Isaslind Ivo saabus pesale paar tundi peale koorumist, kella seitsme ajal ja uhkel emaslinnul oli mida näidata.

Vaata LK foorumi tänaseid sissekandeid: LINK

Margus Ots, tuttpütiaasta koordinaator

Illustreeriva materjali salvestas Felis silvestris, LK foorumist

Tuttpütt         Podiceps cristatus

Asko Lõhmuse ettekanne EOÜ linnukonverentsil

Ettekandja tutvustab Eestis ja Baltimaades toimunud uurimistöid 2012. kuni 2016. aastani.

Huvitav ja hästi näitlikustatud ettekanne, mida metsisest ja nende elukeskkonnast võiks loodushuviline teada.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Sokk ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Rekord nr. 136

Kõige raskemate sarvedega metskitse küttis aastal 2016 Viljandimaalt Viiratsi jahipiirkonnast Mati Koger ja sarvede kaaluks oli 691 grammi (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 137

Kõige pikema parema sarvega metskitse küttis aastal 1995 Andres Lillemäe Lääne-Virumaalt ja sarve pikkuseks oli 32,8 cm.

Video salvestas Omar Neiland

Video: LINK

Kobras ehk piiber      Castor fiber

Vaatame kobraste pesaelu aastaringi ja püüame oletada sest kindlaid tõendid meil ju puuduvad.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Arne Ader

Kuldnokk meelitab poega esimesele lennule ( www.loodusemees.ee )

Nüüd, mai viimasel nädalal on kätte jõudnud aeg, mil pesast lahkub varakult pesitsemist alustanud lindude järelkasv. Esimene pesakond, kellele veidi enam kui kuu aja pärast järgneb teine, on nüüd lahkumas kodu- ja põldvarblasel, punarinnal ja talvikesel, hall- ja musträstal, mets- ja rohevindil ning kanepilinnul. Aasta ainus pesitsuskord jõuab lõpule kuldnokal ja varesel, salu- ja sinitihasel ning puukoristajal. Aga kuidas seda kõike aialinnupäevikusse kirja panna?