juuni 2020

Margus Ots, EOÜ tuttpütiaasta koordinaator

Tuttpütid lahkusid pesalt 5. juunil, üks muna viiest jäigi koorumata

Eile, 5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Enne keskpäeva jäi pessa vaid üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma enam ei naase.

Muna (või ka mitme muna) koorumata jäämine on tuttpüttide puhul tavaline: hoolimata 3-6 muna munemisest on pesakonnas sageli vaid 2-3, harvemini 4 poega. Paraku ei ole see, miks vanalinnud mõne muna haudumata jätavad või miks mõnest munast poeg ei kooru, alati teada.

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Hommikul nägime hetkeks koorunud kotkapoega

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Esimese muna munes emaslind Tiiu 23. aprillil ja teise arvatavalt 27. aprillil. Suur-konnakotkastel on pikk haudeaeg: esimene kotkapoeg koorus 2. juunil ja täna, 5.juunil märkasime pesast teist koorunud kotkapoega.

Isaslind Tõnn toitis emaslindu ja asendas teda haudumise aegu, et Tiiu saaks „konte sirutada“.

Väga harva on suur-konnakotkaste pesas lennuvõimestunud kaks kotkapoega, tavaliselt ikka üks.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum annab teada

Foto: Annika Ratt „Ma hoian lippu kõrgel!“

Loodusfestivali ainulaadse linnalooduse fotokonkursi „Metsik linn“ võitis sel aastal Märt Puust tööga „Kohanemine“. Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks Liselle Paltsi foto „Vaata, kuhu astud!“.

Loodusfestivali fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub inimesi linnaloodusele rohkem tähelepanu pöörama ja jäädvustama hetki läbi kaamerasilma. Sel aastal laekus konkursile 171 tööd, millest 47 olid laste ja noorte tehtud fotod. Fotokonkursile sai töid esitada 1.04–20.05.2020.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas kasvavad pojad on hädas parasiitidega. Sageli saab vaadata, kuidas tihasepojad ennast saputavad, aeg-ajalt ronivad parasiidid (näiteks raudkärblased) ka üle nende selgade. Siiski ei ole selles midagi erakordset – õõnelindude pesades elavadki mitmed erinevad parasiidid nagu kirbud, väivid, kärblased ja lestalised (näiteks puugid).

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Põdrapull ( www.loodusemees.ee )

Põder      Alces alces

Rekord nr. 141

Kõige pikema parema sarvega põdra küttis 1971. aastal Virve Põldsam Raplamaalt ja sarve pikkuseks oli 121,5 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 142

 Kõige pikema vasaku sarvega põdra küttis 1983.  aastal Ain Lember Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 129,8 cm.

Rekord nr. 143

Margus Ots, EOÜ tuttpütiaasta koordinaator

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Tuttpütt     Podiceps cristatus

Tuttpüti kaameraga pesas koorus täna, 4. juunil neljas poeg. Pütipojad on koorunud iga kahe päeva tagant – 29. mail, 31. mail, 2. juunil ja täna, 4. juunil –, sest tuttpütt ka muneb enamasti iga kahe päeva tagant. Hauduma asuvad vanalinnud kohe pärast esimese muna munemist, seega ei kooru pojad korraga, vaid paaripäevaste vahedega. Kokku munes tuttpütt viis muna ning viimane poeg koorub tõenäoliselt hiljemalt 6. juunil.

Foto Arne Ader

Hallpõsk-pütt pesal ( www.loodusemees.ee )

Hallpõsk-pütt       Podiceps grisegena

Linnuvaatleja kommentaar

Veebikaamera pilt SadLily; LK foorumist        

Rasvatihane        Parus major

Rasvatihase kaameraga pesakastis saab praegu jälgida, kuidas vanalinnud poegi toidavad. Sel aastal on rasvatihastel poegi toita kokku kuus ning nende kõikide ees vanalinnud tublilt ka hoolitsevad.