juuni 2020

Laupäeval, 6. juuni keskpäeval, saab alguse kolmas üle-eestiline Loodusvaatluste maraton. Pühapäeva keskpäevani toimuv harrastusteaduse sündmus kutsub inimesi eelnevalt registreeritud aladel loodusvaatlusi tegema ja vaatlustest teada andma. 

Kõigile huvilistele on avatud 26 vaatlusala üle Eesti, kus võib ööpäeva jooksul loodust vaadelda, lisaks asub 15 vaatlusala eramaadel. Laupäeval ja pühapäeval on mitmel vaatlusalal võimalik osaleda juhendatud retkedel, mille käigus saavad osalejad tuttavamaks taimede, lindude, putukate ja paljude teiste eluvormidega. Vaatlusretki juhendavad kogenud loodusetundjad Tallinnas, Tartus, Sagadis, Kuusikul, Soomaal ja Võrumaal. Täpsem programm. 

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Kehalised harjutused

Kaljukotkas ehk maakotkas        Aquila chrysaetos

Vanalindudele on foorumi liikmed nimed pannud: emaslind Helju ja isaslind Kalju.

Homme saab kaljukotkaste noorlind juba pooleteise kuuseks, sööb vanalindude poolt toitu iseseisvalt ja harrastab kehalisi harjutusi usinalt sest kotkapoeg peaks lennuvõimestuma umbes kuu aja pärast.

Video salvestas Biker, LK foorumist

Video: LINK

Tuttpütt      Podiceps cristatus

Nagu vaatajad on märganud toovad vanalinnud poegadele toiduks terveid väikeseid kalu eks tavaliselt selliseid, mis püüdmisel ette juhtuvad ja nende kugistamine pole vahel kõige kergem äsja ilmavalgust näinud pütitibudel.

Sageli pakuvad vanalinnud poegadele sulgi, milleks see?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna rähnid rajavad reeglina igal aastal uue pesa ja vanad õõned jäävad teiste liikide kasutada, on rähni rajatud õõnsus soodne elupaik ka mitmetele imetajate, lindude, lülijalgsete, taimede, sammalde, samblike, seente liikidele. Seega on rähnidel ja nende vanade jämedatesse puudesse või tüügastesse rajatud pesaõõnsuste säilimisel oluline roll metsa elurikkuse tagamisel. Kui kaua saavad teised liigid õõnsust kasutada enne selle hävimist ehk kas auklik tüügas maha raiuda või pigem säilitada, on elupaiga elurikkuse kaitsel ja raiete planeerimisel oluline teadmine.

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Juba hommikupoolikul ootas vanalind koorumist

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Üks tuttpütipoegadest hukkus pühapäeval, aga täna keskpäeva paiku nägime kolmandast munast koorujat. Lähipäevadel ootame järgmiste pütipoegade koorumist, aga kas samuti kahe päevaste vahedega?

Tühi munakoor tõsteti pesa veerele, et see poegade liikumist ei segaks.

Veebikaamera pilt Sunshine,Lk foorumist

Eile võis märgata munas hingamisava

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkaste Iirise ja Ivo pesas koorus alles täna teine kotkapoeg. Esimest kotkapoega nägime koorumas 29. mail, järgmist alles 2. juunil ja kolmandat muna näeme pesas.

Emaslind munes  22. aprillil, 25. aprillil ja viimase 28. aprillil. Arengus näeme kotkapoegadel kindlasti silmnähtavat erinevust. Vaatame, kuidas pesakonna elu sujub.

Veebikaamera pildid Sova, LK foorumist

Mõlemad vanalinnud pesal, kusjuures isaslind Marko toidab kotkapoega

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Täpsemalt küll esimesed kaks koorusid nädala eest ja kolmas päev hiljem ja nende toimetamist näete veebikaamera vahendusel.

Miina ja Marko pesaelu sujub senini kenasti. Marko hoolitseb pere toidulaua eest ja nagu oleme ka varem täheldanud saab hakkama poegade toitmisega.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kullerkupp

Suvine päevasoojus oli kohale jõudnud.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis päeviti 18...22 kraadini, kuid osa öid jäid veel jahedaks.

Teisipäeva ja kolmapäeva öösel oli õhus sooja ainult 2...3 kraadi ja maapinna lähedal langes termomeetrinäit veelgi madalamale.

Nädala teisel poolel muutis õues viibimise ebamugavaks põhjakaarest puhunud tugev tuul. Maksimaalne tuule kiirus ulatus ilmajaama andmeil laupäeval ja pühapäeval 15...17 m/s.

Päikest oli rohkesti. Pilvisem oli ilm neljapäeval ja siis sadas ka veidi vihma (ööpäevaga 0,3 mm).

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Eile õhtuks oli munast kosta häälitsemist

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Esimese muna pesasse munes emaslind Tiiu 23. aprillil. Suur-konnakotkastel on haudeaeg pikk.

Niisiis kulus emaslinnul haudumisele nelikümmend päeva. Isaslind Tõnn toitis emaslindu ja asendas haudumisel, et Tiiu saaks „konte sirutada“.

Tunnike enne keskööd liigutas emaslind veel mune, kooruvas munas oli kotkapoeg tegelenud hingamisharjutustega ja hommikuks võisime näha koorunud kotkapoega.

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 4. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta neljandas voorus kokku 164, kellest algajate küsimustele vastasid 140 ja edasijõudnute omadele 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 93 ja edasijõudnutest 6 osalejat. Edasijõudnutest juhib nelja vooru järel Camilo Carneiro 19 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 18 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 17 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 20 punktiga esikohta 18 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK