juuni 2020

Suur-konnakotkastel toita üks pesapoeg

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, Lk foorumist

Isalind Tõnn tõi kotkapoja toitmiseks konna, aga toidab emaslind Tiiu

 

Suur-konnakotkas            Clanga clanga

 

Pesal näeme, kuidas vanalinnud toidavad täna nädalaseks saanud esimesena koorunud kotkapoega.

Eilsest näeme pesas ainult varem koorunut. Senini on Eestis üldse registreeritud kahe suur-konnakotkaste pesas lennuvõimestunud kotkapoega ainult kahel korral ja seda mitte veebikaamera ees.

Võrumaa kalakotkaste pesas on väike tähtpäev

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Gavril, LK foorumist

Perepilt, vanemate poegade sünnipäeva hommikul ja noorim saab kahe nädalaseks homme

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus

 

Vanalinnud Iiris ja Ivo on poegade eest kenasti hoolt kandnud. Isaslind Ivo saab „kalaõnne“ kiita, et pere toidulaud kaetud oleks. Kindlasti arutleme lähemalt, kuidas ja kui edukas kalakotkaste saagi püüdmine võib olla erinevatel veekogudel.

23. NÄDAL.1.6.2020.- 7.6.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaunis kuldking

Nädala esimene pool oli kuiv ja tuuline.

Kahel esimesel ööl (esmaspäeval ja teisipäeval) langes minimaalne õhutemperatuur kolme kraadini ja maapinna lähedal esines kohati nõrka öökülma. Ka päeval oli sooja mõõdukalt (16...18 kraadi).

Edaspidi muutusid ilmad pilvisemaks ja ööd soojenesid. Neljapäevast algasid sajud ja kuni nädala lõpuni sadas kõigil päevadel. Nädala sajusummaks kogunes 23 mm. Vihmad olid väga oodatud.

Kahe eelneva nädala jooksul (alates 22. maist) oli siin kandis tulnud vihma ainult 0,3 mm. Tuule ja päikesega oli muld künnikihis tuhkjalt kuivaks muutunud. Nädala teise poole sajud suutsid nii aiad kui ka põllud korralikult ära kasta.

Kadakatäksi arvukuse langus peitub intensiivpõllunduses

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Põllulindude arvukus on jätkuvalt vähenemas. Langenud on nii paigalindude kui ka lühirändurite arvukus, kuid enim on vähenenud kaugrändurite arv. Näiteks Aafrikas talvitava kadakatäksi (Saxicola rubetra) arvukus Euroopas on viimase 40 aastaga kahanenud koguni 88%, vähenedes jätkuvalt ka Eestis.

Kadakatäksi arvukus on langemas nii Eestis kui Euroopas.

Kadakatäksi arvukus on langemas nii Eestis kui Euroopas. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Pikalt haudutud kotkapoeg

Veebikaamera kuvatõmmis Moira, LK foorumist

Emaslind kooruva kotkapojaga. Nö hingamisava näeme munas eilsest alates. Ilma kisub äikesega vihmale ja kui me täna kotkapoega ei enne kaamera töö lõppu ei näe, siis homme hommikul.

 

Väike-konnakotkas      Clanga pomarina

 

Pikk haudumisaeg väike-konnakotkaste pesal, kus suur osa haudeajast jäi emaslind Karini kanda ja isaslind Indreku ülesandeks oli haudeajal emaslinnu toitmine.

Täna võime oodata tihasepoegade pesakastist väljalendu

Veebikaamera pilt Shanta, LK foorumist

Esimene tihasepoeg istub lennuaval

 

Rasvatihane       Parus major

 

Veebikaameraga varustatud pesadest on tihasepoegade väljalend jäänud 18.-20. elupäevale. Üldjuhul jääb tihasepoegade väljalend kolmanda elunädala teise poolde.

Meie Saaremaa pesas koorusid tihasepojad 20.-21. mail. Arglikke hüppeharjutusi on tehtud juba paaril viimasel päeval, aga esimene tihasepoeg istus hommikul juba lennuaval.

Kuidas pesaelu kulges?

VIDEO: ühe loigu kevadine lugu

Rajakaameras nähtu pani kokku Kalle Pihelgas

Kalle videost näeme kevade edenemist ja kõik kaamera ette jäänud tegelased on meie vaatajatele juba teada ja tuttavad. Põdralehma ja umbes nädalase vasika külastus näitab, kuidas vanaloom vasikale nende elupiirkonna ümbrust tutvustab.

Veeta ei saa hakkama ei meie ega teised imetajad ja alati on huvitav veekogude kaldaaladel jäljeraamatut lugeda.

Varasuviseid looduselamusi

40. aastat "Ühe armastuse lugu"

Vaadakem vanameistri Rein Marani neljakümne aasta eest filmitud „Ühe armastuse lugu“ ERR-i arhiivist.

Video: LINK

„Tuttpüttide erakordse pulmamängu nägemine andiski filmile pealkirja sest näeme olemuslikult hämmastavaid pulmarituaale. Linnud tunnevad sarnast armastust nagu meiegi ja loodus on soojätkamise protseduuri organiseerinud kõige olulisema ja ülevama rituaalina kõigi elusolendite tarvis. Me lihtsalt ei teadvusta seda endile“. Rein Maran.

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Tuttpüti vanalinnud lahkusid eile pesalt kolme pojaga ja seda lõplikult. Pesasse jäi üks koorumata muna, mida tuttpütid enam hauduma ei naase, aga selles pole ka midagi haruldast.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.