juuli 2020

Foto Arne Ader

Metskitsetall heinamaal ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Veebikaamera pildi ja video salvestas Svenja, LK foorumist

Kaia ja Karl II pesal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Kui vaadata kõiki tänavusi lävielamisi kaamerate ees, siis võiksime küll oletada, kui sügisränne, talvitumine ja kevadränne must-toonekure paaril õnneks läheb (must-toonekured nimelt rändavad üksikult ja talvitusaladki on erinevad ning kohtutakse uuesti alles varakevadel samal pesal).

Fotod Arne Ader

Soo-neiuvaip ( www.loodusemees.ee )

Soo-neiuvaip       Epipactis palustris

 Fotod Arne Ader

Seenlilled ( www.loodusemees.ee )

Harilik seenlill      Monotropa hypopitys

Metsa on üha sagedamini asja nii kukeseente otsijatel, kui mustikametsa, aga meie liikumisrajale võivad jääda mõned huvitava välimusega isendid.

Tegelikult on seenlilled rohttaimed, aga neis puudub klorofüll ja seetõttu ka roheline värv.

Seenlilled kasvavad nii kuivades kuusikutes, kui männikute ja isegi liivamaadel, kus puid ei pruugi kasvadagi.

Keskkonnaamet annab teada

Alutaguse rahvuspark.

Valminud on Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu, millega kehtestatakse kogu rahvuspargile ühine kaitsekord. Samuti liidetakse rahvuspargi alaga riigimaadel asuvad Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaigad. Kaitse-eeskirjaga uusi, praegu kaitse alla mitte kuuluvaid maid kaitse alla ei võeta. 

Alutaguse rahvuspark on moodustatud eelnevalt kaitse all olnud Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala liitmisel. Sellega loodi piirkonda juba praegu kaitstavatest aladest terviklik loodus- ja pärandkultuuri kompleks.

 Foto Arne Ader

Valge-toonekure pesa ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub märkama ja teada andma valge-toonekure pesadest.

Pesitsusandmed saab kirja panna veebirakendusse:

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Moorputke sarikõisik

Kuumad ja kuivad ilmad lõppesid. Esmaspäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur 25,4 kraadini, kuid õhtune äikesevihm tõi ilmamuutuse. Järgneva nädala jooksul enam 25kraadist kuumust ei esinenud. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 18....22 kraadini ja öösiti langes termomeetrinäit 12...15 kraadini.

Sadas sageli. Nädala sajusummaks kogunes 53 mm. Vihmata jäi ainult neljapäev. Tugevad äikesevihmahood esinesid esmaspäeval ja teisipäeval (kahe päevaga kokku 37 mm). Peaaegu kogu päev kujunes sajuseks ka pühapäeval (ööpäevaga 9 mm).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suvi on puhkuste aeg ning paljud veedavad aega mõne veekogu ääres kas ujudes, purjetades, lohesurfates, kanuutades või sõites nii kajaki kui ka mootoriga veesõidukiga. Ilmselt ei teata, et juulikuine puhkuste tipphooaeg on omalaadne puhkus ka veelindudel – on sulgimisaeg, mil linnud kaotavad osaliselt või täielikult lennuvõime. Uute sulgede kasvamine vältab neli kuni seitse nädalat ja sel ajal on lind kiskjale kerge saak.

Foto Arne Ader

Vaarikas ( www.loodusemees.ee )

Harilik vaarikas       Rubus idaeus

Häid vabarnakohti tuleb tõsisel marjulisel igal aastal lisaks otsida, kui ta soovib oma perele ja sõpradele talvisel ajal aromaatset ning tervislikku suvemeenutust pakkuda.

Kuidas siis otsida, kui pole hea metsatundja?

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Merisk            Haematopus ostralegus

Rääkspart      Anas strepera