september 2020

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Ristpart. Tallinna loomaaed ( www.loodusemees.ee )

Ristpart      Tadorna tadorna

Rekord nr. 189       Tallinna loomaaia vanim riistpart

Vanim ristpart, elas loomaaias kuni 28 aasta vanuseks

Kaamerakülalised järjestas Kalle Pihelgas

Suvega jäid sellised metsaalused loigud päris kuivaks, mõned kuivasid kogunisti, aga loomade toimetamise jälgimiseks on koht õige ei saa ju meie organism hakkama ilma veeta.

Metssiga         Sus scrofa

Loigu ümber tiirutab korduvalt enamuse aastast üksikeluviisiline kult, kelle sügamispuu on nähtavalt „ära hõõrutud“. Pulmaaja alguseni võib minna veel veerand aastat ja pisitasa metssigade populatsioon taastub meie metsades.

Keskkonnaamet annab teada

Karula kuppelmaastikul hoiavad kariloomad kooslusi, mis pakuvad elupaiku ohustatud liikidele

Keskkonnaamet kinnitas uue kaitsekorralduskava, mis seab lähemaks kümneks aastaks tegevused Karula rahvuspargi, loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja hoidmiseks.

EOÜ annab teada

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti otsuse anda OÜ-le Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas turvast. Ornitoloogiaühing nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib looduslikus seisundis raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.

Mudatilder ( www.loodusemees.ee )

Video salvestas Ahto Täpsi

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Umbes poolteise kuu pärast liiguvad pruunkarud oma nn tuumikaladele kuhu jäädaksegi talvituma, aga seni kestab suurtel loomadel tõsine nuumaaeg ehk valmistumine talveks.

Näha on veel koristamata kaerapõlde, jahimeeste söödapõllud jäetaksegi koristamata. Sageli jäävad loomad päevaseks ajaks viljapõldude lähedastesse metsatukkadesse ja põldude läheduses viibitakse viljakoristuse lõpuni. Söömale siirduvad vanaloomad pimeda saabudes, aga kärsituid noorloomi võib vahel põldudel märgata juba õhtu hakul.

Fotod Arne Ader

Naerukajakad ( www.loodusemees.ee )

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadel tegutsesid põldudel traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Sügiskünni ajal tegutsevad, aga sama suured linnud, kuid eemalt vaadates heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud naerukajakad alustasid oma rännet talvitusaladele vast juba kuu aja eest. Põhja poolt saabunud läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks oktoobrikuus, aga talve hakul kohtame jäävabades oludes vapraid talvitujaid.

Keskkonnaamet kutsub tutvuma oma tööde ja tegemistega

E-raamatust „Keskkonnaameti lood“ saab kiire ülevaate huvitavatest teemadest viimase aja looduskaitses ja keskkonnakasutuses.

„Aasta alguses küpses Keskkonnaametis mõte, et peame oma lugusid jagama teistega. Miks? Sõprade või tuttavatega rääkides on paljud neist siiralt üllatunud, kui huvitav, mitmekesine ja vastutusrikas on töö Keskkonnaametis või laiemalt keskkonnavaldkonnas,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart. Ühel hetkel anname nõu, mida teha kohtudes metsloomaga, teisel hoolitseme haruldaste liikide elupaikade eest, kolmandal otsustame suurettevõtte keskkonnaloa andmise või peatamise üle.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puidu-tupplehik vahtra tüvel

Nädal kujunes soojaks ja sajuseks. Soojad olid just ööd.

Kõige jahedam oli esmaspäeva öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes 9,3 kraadini. Soojematel öödel jäi minimaalne õhutemperatuur 13 kraadile lähedaseks.

Kuliss — suurel lageraiel alles jäetav kitsas metsariba; raielank ei tundugi enam väga suur (kaval nipp tänapäeva metsanduses)

Fotod Arne Ader

Jõhvikad ( www.loodusemees.ee )

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

Tavaliselt peetakse jõhvikate valmimise ajaks septembri teist nädalavahetust (mäletame aegu, kui varasemalt oli korjamine isegi keelatud). Enamatel aastatel nii ongi, aga Kristel Vilbaste sõnul, kes ka jõhvikaraamatu kirjutanud soovitab Lõuna-Eestis jõhvikale minna ja jõhvikaid on kenasti.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Meil tegutsevad põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmadega toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses, sisemaal karjamaadel ning ööbima jäädakse jõgede kaldaalade roogudesse või põõsastikesse.

Teise massilise rändelaine alguseni on olenevalt ilmadest veel umbes kuu ja ränne kestab märgatavalt oktoobrikuu lõpuni.