september 2020

Hundikutsikate karm elu

Avapilt
Hundikutsikate
Sisu

Hundikutsikas Saksamaal Wildenburgi loomapargis, kus autor hunte sotsialiseeris.
Foto:Diana Grandmaire

 

Hundikutsikate suremus on harilikult päris kõrge. Kui pesakonnast tähistab oma esimest sünnipäeva 50% möödunud aastal sündinud kutsikatest, on tegu üsna tavalise aastaga.

 

Miks jäi Eesti metsanduse ühiskondlik kokkulepe sündimata?

Asko Lõhmuse artikkel ilmus tänases ajalehes Sirp

Illustratiivne foto Arne Ader

Rada kuusikus

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

LK julgeb soovitada põhjalikku, mõtlemapanevat ja viidetele ning faktidele tugineva artikliga. Olukorra tõsidust peaks endale teadvustama iga kodumaa looduses toimunust ja toimuvast vähegi huvitatud kodanik: LINK

Lillepeenralt loodusesse

Foto Arne Ader

Kanada kuldvits

Kanada kuldvits ( www.loodusemees.ee )

 

Kanada kuldvits       Solidago canadensis

 

Kanada kuldvitsad kasvasid eestlaste koduaedades juba ammustel aegadel. Kõrgekasvulisi hilissuviseid pikalt õitsejaid näeme aasta aastalt üha sagedamini looduslikus keskkonnas õitsemas.  

Eelmise sajandi viimasel kümnendil märkasime üha sagedamini kanada kuldvitsa õitsemise ajal nii maanteede veertes, kui jäätmaadel ja isegi niitude veertel võimust võtmas.

Halbades oludes ohverdab pütt viimase muna

Aasta linnu teadusuudis, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Tuttpütt pojaga

Tuttpütt pojaga ( www.loodusemees.ee )

Küsimus, miks on loomadel järglasi rohkem, kui olud võimaldavad, on teadlasi vaevanud pikalt. Ühest ja selget vastust sellele aga tänini ei ole. Üsna levinud on arusaam, et arvukas järglaskond on kindlustus etteaimamatu tulevik vastu. Näiteks toidurohkuse korral kasvab tõenäosus oma geene levitada just arvuka järglaskonna puhul, toidupuudusel aga jäävad ellu tugevamad. Ka kiskjarohketes oludes õnnestub arvuka järglaskonna puhul vähemalt mõnel järglasel suureks sirguda.

Suure järglaskonna kasvatamine kulutab rohkelt energiat. Paraku on liigsel kulul hind, mis sunnib küsima – kas ja kuidas oleks võimalik sigimisele kuluvat energiat säästa? Kas vanalinnud ei võiks pesakonna suurust piirata juba enne poegade koorumist ehk kasutada n-ö valikulist aborti?

Kas peaks laiendada Alutaguse rahvusparki?

Eestimaa Looduse Fond on teinud ettepaneku

Foto Arne Ader

Poruni jõgi. Poruni põlismets

Poruni jõgi. Poruni põlismets ( www.loodusemees.ee )

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas augusti lõpus Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitsealade ja riigimaa arvelt. Suurem ja terviklikum ala aitab kompenseerida piirkonna seniseid keskkonnakahjustusi, kaitsta Alutaguse metsi ning teisi olulisi loodus- ja kultuuriväärtusi.

Alutaguse rahvuspargis ning selle ümbruses on säilinud märkimisväärseid loodusväärtusi: haruldasi kooslusi, piirkonnale iseloomulik loodusmaastik, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Samuti leidub piirkonnas kultuuriväärtusi ja mitmekülgseid puhkamisvõimalusi. Nende väärtuste terviklikum kaitsmine oleks loogiline jätk rahvuspargi loomisele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.