november 2020

Ülekande lahendus: Digikontor

otsestriim | uudised

 
Päris õige aeg ülekande alustamiseks Pühajärvelt. Lumesadu ja arvatavalt ka järve jäätumine, aga saame näha milliseks aasta lõpp kujuneb.

Ettevõtmises osalevad:

Otepää GMP Clubhotel

Veebikaamera – Omar Neiland

TÜ loodusmuuseum kutsub osalema

Foto Vello Keppart

Taliseen puidu-sametkõrges

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub huvilisi oma teadmisi seentest proovile panema viktoriinil, mis toimub veebis 30. novembrist kuni 11. detsembrini.

Seeneaeg on selleks aastaks mööda saamas, seega on paras hetk enda seeneteadmised proovile panna. Sügis oli seenerohke, metsas võis noppida nii puravikke, riisikaid, kui ka tindikuid – seenepalett ulatus kärbseseentest kännuseenteni. Seente rohkus on innustanud huvilisi oma teadmisi laiendama, kui selle jaoks on abiks seenemäärajad, siis üldiselt on siiski oluline osata märgata seente õigeid tunnuseid ja nende eluviisi. Hea on ju minna metsa, kui tunned seeni paremini ja tead nende söödavust ja mürgisust.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub 2. detsembril algusega kell 16 Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Tasku keskus, Turu 2).

NB! Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi. Ürituse läbiviimisel järgime Terviseameti poolt kehtestatud turvalisuse nõudeid. Kaitsemaski saab vajadusel ka kohapealt.

Õhtu alustuseks räägib Veljo Runnel linnalooduse pildistamisest, kes linnas fotokaamera ette võivad sattuda ja kuidas neile läheneda.

Seejärel esitletakse fotovõistluse paremaid töid ning tehakse teatavaks võistluse võitjad ja eripreemiate saajad koos žürii kommentaaridega.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Novembriilmad olid paiguti eriti soojad ületades päevasel ajal kümmet soojakraadi. Näeme talvekarvas metskitsi tegutsemas nii sügiseses metsas, kui mõnedel päevadel lumesajus.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sigur (www.loodusemees.ee )

Sel sügisel uut ravimtaimeraamatut kirjutates sattusin ühel hetkel segadusse. Siis, kui kirjutasin teksti raamatu kaanetüdrukust - sigurist.

Teate ju küll seda helesiniste õitega taime, kelle helesinine on just suvetaeva sinine või vanemale rahvale meeles ehk selle koolivormi pluusi järgi, mida 1970-ndal kandsime. See on üks põnev taim, mida Lõuna-Eestis ja läänepool kõikjal teede ääres kohata võib, aga mida ehk linnainimene näinudki pole. Ja ikka räägitakse kultuursiguriga seoses Peipsi äärest, aga ka sealgi on teda alles hiljuti uuesti kasvatama hakatud Kolkja külastuskeskuse juures.

Produtsent Tiit Lepik, www.digikontor.ee

Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.

Kahe nädala eest võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga  Juhan Lepasaarest: LINK

21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik. Usutluse esimeses osas „Noorus“ tekstis tutvustas Juhan Lepasaart Jaan Riis: LINK

Tänast II osa „Metsavendlus“ kommenteerib Peeter Kaasik, Eesti Mälu Instituudist:

Määramisvõistluse 10. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. novembrini.

10. vooru küsimused leiate siit:

algajad: https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2020/kumnes-voor-algajad

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivsed fotod WikipeediA

Narva kindlus

Rekord nr. 222       Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal

Õhurõhu absoluutne maksimum, 1057,2 hPa (793 mmHg) mõõdeti 21.11.1993. aastal Narvas.

Õhurõhk hakkas tõusma 19. novembri õhtul ning tõusis kuni 21. novembri keskpäevani, mil õhurõhk küündis 1057,2 hPa-ni. Seejärel hakkas õhurõhk tasapisi langema.

Naissaar

Rekord nr. 223        Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal

Õhurõhu absoluutne miinimum, 947,6 hPa (711 mmHg) mõõdeti 16.12.1982. aastal Naissaarel.

Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja RMK Põlula kalakasvatus annavad teada

Fotod WikipeediA

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

EOÜ meeldetuletus

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et 29. novembrini kestab maismaa talilinnuloenduse esimene periood. Panustama on oodatud nii varem osalenud kui ka uued linnuhuvilised.

Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Igal talvel on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Käesoleva hooaja esimene loendusperiood kestab kuni 29. novembrini.

Teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Video salvestas Ahto Täpsi

Siidisaba ehk viristaja       Bombycilla garrulus

Samal päeval, kui sai siidisabade lugu kirjutatud jäädvustas Ahto kadakamarjadest toituva siisikestesalga videole.

Kas Teie elukoha ümbruses on veel puudel tavapärast siisikeste toitu: pihlaka-, lodjapuu-, viirpuu-, kibuvitsa- või aroonia vilju? Põhja-Eestis on puud tühjad ehk teisisõnu siisikeste salgad rändavad peale mõningast puhkust edasi lõuna poole. Toidunappuse korral jääb ka talvitujaid meile vähem.

Peipsi Koostöö Keskus kutsub osalema

Peipsi Koostöö Keskus ootab Peipsi järvega seotud loometöid, mis kutsuvad üles keskkonnasäästlikule käitumisele

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi projekt „GreenMind: Keskkonnateadlikkuse suurendamine Eesti Vene piirialal“ korraldab Peipsi järve keskkonnateemalise öko-sotsiaalsete reklaamide konkursi, tööde esitamise tähtajaga 10. jaanuar 2021.

Mida ootame

Foto Arne Ader

Lumimari ( www.loodusemees.ee )

Harilik lumimari      Symphoricarpos albus

Raagus okste ja taeva hallil taustal paistavad hästi nähtavaks muutunud ja kunagi äärmiselt menuka ilutaime, lumimarja valged viljad. Viljad on kuni sentimeetrise läbimõõduga ja peidavad endas kahte seemet.

Salvestas Ahto Täpsi

Värbkakk      Glaucidium passerinum

Rästasuuruseid värbkakke pole kellegagi segi ajada. Kui puudelt lehed läinud muutub võrades toimu nähtavaks ja hakkab silma.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.