veebruar 2021

Video salvestas Ahto Täpsi

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihased on männi- või mändidega segametsade elanikud, püsides aastaid oma pesitsuspaikade ümbruses ka talvisel ajal. Meie suursaartel on nad pesitsenud vaid üksikutel kordadel, aga mandril päris tavalised, talvist arvukust hinnatakse kuni saja tuhande isendini, aga väljaöeldud number kipub kahanema.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Hallõgija       Lanius excubitor

Video salvestas Ahto Täpsi

Rohevint       Chloris chloris

Mingi osa rohevintidest on põhjapoolsetelt aladelt meile saabunud talvitajad, teine osa meil pesitsenud, aga talvitama jäänud rohevindid. Talvist arvukust hinnatakse üle paarisaja tuhande isendi, näis mis talilinnuvaatluse kokkuvõte ütleb? Ennustada võiks, et rohevindid jäävad arvukuselt kolmandale kohale rasvatihaste ja põldvarblaste järel.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veel eile oli rand tühi

Hallhüljes        Halichoerus grypus

24. jaanuaril hakkasid hallhülged kaamera eest lahkuma ja nii juhtub sagedasti enne poegimise algust.

Hülgeuurija Ivar Jüssi kirjutas 23. jaanuaril: „Esimeste hülgepoegade nägemine võib veel aega võtta kümmekond päeva kuni kaks nädalat“.

Kui märkame merikotkaid kaamerapildis toimetamas võiks see olla kindlaks märgiks esimeste poegade sünnist.

Taas, juba viiendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Ka sel aastal tõotab võistlus pinevat konkurentsi kuni lõpuni, parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

VikipeediA fotod on illustratiivsed

Glüfosaat on kogu maailmas enimkasutatud ja ilmselt ka vastakamaid arvamisi põhjustav agrokemikaal. Aine tapab n-ö umbrohud, et põlluviljad saaks kasvada, kuid güfosaadijääke on leitud veest, mullast ja loomade kudedest. Kuigi glüfosaat inaktiveerib taimseid ensüüme (ja mõningaid bakteri omi), võib aine mõjutada ka rakus toimuvat ning tõenäoliselt kahjustada närvisüsteemi ja mikrobioomi.

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik soojal esmaspäeval

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul vaatlusaastate (1922-2020) keskmisest ja normist (keskmine 1991-2020) kõrgemal. Nädala kolmel esimesel päeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur plusspoolel. Jäised kinni tallatud lumega kõnniteed ja kõrvaltänavad püsisid väga libedatena.

Võsa-vööttigu sulal lumel 25. jaanuaril 2021

EOÜ annab teada

Talilinnukaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Aialinnuvaatlejad märkasid nädalavahetusel üle 50 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel aedades ja parkides aialinde vaadelnud inimesed nägid esialgsetel andmetel rohkem kui 50 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Ornitoloogiaühingule oli esmaspäeva hommikuks andmed laekunud 2000 inimeselt, kes tegid vaatlusi 1400 paigas üle Eesti. Aialinnuvaatlejatele jäi ka sel aastal kõige enam silma rasvatihaseid, kes moodustasid viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse ka põldvarblane, rohevint, leevike ja koduvarblane.

Eestimaa Looduse Fond on looduskaitset edendanud juba kolm aastakümmet

Eestimaa Looduse Fondil (ELF) täitub 1. veebruaril 30. tegutsemisaasta. Looduskaitsele pühendunud ekspertorganisatsioon tähistab sünnipäeva loodusmatkade, raamatunäituse ning teiste sündmustega läbi terve aasta. Juubeli puhul kogutakse annetusi looduse heaks, täpsemalt metsade loodusväärtuste kaardistamiseks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekanad kasel. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Teder      Tetrao tetrix

Tedred kujunesid sellisteks nagu neid tänapäeval kohata võime uurijate andmeil üle kahesaja tuhande aasta eest.

Tedreseltsingud lumes on omaette vaatamisväärsus. Talvisel ajal võime seltsinguid kohata sagedamini kaasikute või ka lepikute ja kultuurmaastike piirialadel. Puudel toitutakse nii urbadest, kui pungadest. Ja raagus puudel, mis ei paku eriti varju avastavad mitu silmapaari vaenlase või ohu oluliselt varem.