aprill 2021

Linnulauluraadio päeva lind - laanepüü

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Laanepüü

Laanepüü ( www.loodusemees.ee )

 

Laanepüü         Tetrastes bonasia

 

Laanepüüd on meie põlislooduse linnud. Väga paiksed, monogaamsed (lauldakse ja esinetakse vaid oma kanale) ja viljakad (kana võib haududa kuni kümmet muna), aga maapinnal pesitsejatel vaenlaste nimekiri on pikk.

Püükuke mängulaul on tasane vilistamine, vahel ka sidistamine. Kaugele see ei kosta metsas vast paarsada meetrit. Kukk võib vilistada nii puuoksal, kui maapinnal kõndides ja kana vastab kukele mängu aegu veidi madalama vilega.

Helinäide:

Põdrakanepi söömise aeg on käes

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

 

Ahtalehine põdrakanep         Epilobium angustifolium

 

Põdrakanepi leiab kevadel üles eelmise aasta meetripikkuste kuivanud varte juurest. Väike minipalmi meenutav võrse ilmub veidi enne võilillede õitsema asumist kohe nende varte kõrvale. Algul on ta võibolla isegi veidi punakas, eriti kui ilmad on külmad, nagu tänavu.

Sellest käelaba pikkusest võrsest saab teha salati, aga temast saab ka väga maitsva supi. 

Linnulauluraadio päeva lind - väike-lehelind

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-lehelind

Väike-lehelind ( www.loodusemees.ee )

 

Väike-lehelind        Phylloscopus collybita

 

Välimuselt on väike-lehelind äravahetamiseni sarnane oma sugulase salu-lehelinnuga, aga nimitegelase laulu pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sarnase sulestikuga pisilindude sugupoolte kaal jääb alla kümne grammi.

Pesitsemisel eelistatavad linnud kuuse-segametsi, aga sobivad teisedki metsatüübid ja nende laulu kuuleme ka parkides ja kalmistutel.

Munast kostub piiksumist

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Vanalinnud teavad, et varsti on see juhtumas - kas juba täna või homme

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

 

Pesa on kotkapoegadele korralikult ette valmistatud. Isaslind Eerik tõi juba reedel pesale valgepõsk-lagle märgiks, et ta on valmis pere toidulaua eest hoolt kandma (teadupoolest on haneliste rände aegu Matsalu rannaniitudel tuhandeid valgepõsk-laglesid).

Julge lagle kohandab pesakaitset pelglikust enam

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled ( www.loodusemees.ee )

Järglaste eest hoolitsemine määrab nii järglase kui ka vanalinnu enda edu. Vaatamata ilmsele kasule varieerub vanemhool linnuliigiti, puududes mõnel liigil sootuks. Kuid ka liikidel, kelle mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest, on vanemhoole määr varieeruv. Tänaseks teame, et sarnaselt inimesele on iga lind isiksus, kellele on omane teatav käitumislaad – mõni on näiteks tagasihoidlikum, teine südikam. Kui aga lind on isiksus, siis kuivõrd suudab ta oma vanemhoolt vastavalt oludele kohandada? On ta selleks üldse võimeline või lepib, et käitumisele on tema isiksuse omadused seadnud piirid, mis välistavad optimaalse käitumise?

16. NÄDAL 19.4.2021.- 25.4.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Orasepõllud kasvavad

Nädala esimene pool jäi kuivaks ja päikest paistis rohkesti.

Sajuseks muutusid ilmad neljapäeva õhtust alates. Nädala sademete hulgaks kogunes viis millimeetrit.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi 16 kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 9,4 °C (s.o normist ligi viie kraadi võrra soojem). Järgneva nädala jooksul muutusid ilmad päev-päevalt külmemaks. Laupäeval küündis päevane termomeetrinäit õhus vaevu viie kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks jäi 2,2 °C (s.o normist viie kraadi võrra külmem).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.