aprill 2021

Veebikaamera kuvatõmmis Liz ja video Tatyana, LK foorumist

Emaslind Helju lahkus pesalt kell kolmveerand seitse

Kaljukotkas ehk maakotkas      Aquila chrysaetos

Emaslind Helju unes ainsa muna 21. märtsil ja me võime oletada, et haudumine algas järgmisel päeval, siis seni on haudeaeg kestnud maakotkastele omaselt vaikselt, isegi tähelepandamatult alles viisteist päeva.

Kaljukotkaste haudeaeg on pikk ja võib kesta kuni 44 päeva ehk kotkapoja koorumise ajaks võis rehkendada 5. maid.

Video salvestas Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Ronk ehk kaaren        Corvus corax

Tänasel tormisel õhtupoolikul ilmus rongapaar kaljukotkaste pesale. Tegu on tähelepanelike, intelligentsete lindudega, kes märkasid et pesa on tühi.

Oleme varasematel aastatel veebikaamera vahendusel näinud, kuidas vareslased on merikotka pesa rüüstanud.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema, http://loodusfestival.ee/

Loodusfestivaliga käsikäes toimuv fotokonkurss „Metsik linn“ tuleb taas. Tänavu seitsmendat korda toimuva festivali fookuses on koostöö looduses. Märka metsikut linna ja esita oma tööd konkursile 1. aprillist kuni 16. maini.

Fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub märkama loodust ja esitama fotosid konkursile. See on ainus omasugune fotokonkurss Eestis, mis keskendub just linnalooduse ja linnakeskkonna omavahelistele suhetele. Fotokonkursiga innustame inimesi linnaloodusele rohkem tähelepanu pöörama – mis oleks huvitavam, kui teha seda läbi kaamerasilma!

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub osalema

Järjekorras neljas üle-eestiline loodusvaatluste maraton toimub sel aastal 12.–13. juunil. Nagu ka varem, on kõik huvilised oodatud kirja panema oma vaatlusala, et osalemise läbi kodukoha loodust paremini tundma õppida ning loodusteadlaste ja -kaitsjate tööle tehtud vaatluste abil andmeid koguda. Valitud vaatluspaigast saab korraldajatele teada anda 4. juunini.

Ülekande võimaldab Teetormaja
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge

Klõpsa pildil

otsestriim | uudised | foorum

Vaata ka kuldnoka pesakaamerat Koorastes.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Musttihane ( www.loodusemees.ee )

Musttihane         Parus ater

Mustihased laulavad sageli kuuse ladvas või võra ülemises osas. Täiesti mõistetav sest kuuseseemned kuuluvad nende toiduratsiooni nagu ka kõikvõimalikud putukad.

Laulu võisime kuulda juba veebruarikuu sulade aegu talilinnukaamera vahendusel ja lauldakse kuni pesitsemiseni maikuu alul.

Mustihase häälitsus:

Tüüpiline kutsehüüd - veidi nukrakõlaline "tüüh"

Kirjutas Kristel Vilbaste

Pildistas Ahto Täpsi

Kevadine puuk

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.

Enri Uusna ja Krista Kingumets on Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Margit Turb

Tammispea rändrahn Lahemaal

Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )
 

Käesoleval nädalavahetusel, 3. ja 4. aprillil innustab ornitoloogiaühing nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema kodu ümbruses tegutsevaid linde.

Lihavõtte linnuvaatuspäevadel saab osaleda iga huviline, kes tunneb ära tavalisemad linnuliigid. Samuti on see hea võimalus tundma õppida uusi liike. Vaatluspäevadel 3. ja 4. aprillil tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud liigid, samuti hinnata lindude arvukust. Vaatlusi saab teha enda valitud ajavahemikus oma koduaias või pikemal jalutuskäigul. Avalikus ruumis liikudes tuleb kindlasti kinni pidada 2+2 reeglist ja muudest kehtivatest piirangutest.

Ilmus EOÜ teabeleht Tiirutaja

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust kuldnokast ja tänavu sajandat aastapäeva tähistava ühingu taassünnist 1990. aastatel.

Aasta linnust kuldnokast kirjutavad nii Margus Ots artiklis "Aasta lind on kevadekuulutaja kuldnokk" kui ka Markko Gerassimov, kes tutvustab noortenurgas oma uurimistööd "Veebikaameraga pesakast kuldnokkade pesitsuse uurimiseks".

Raivo Mänd, kes oli ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastail 1991–1994, meenutab ühingu taassünniga seotud väljakutseid ja olulisemaid seiku.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lugeda intervjuud palju tunnustust pälvinud ornitoloogiaühingu liikme ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretäri Eerik Leibakuga.

Fotod Arne Ader

28. märtsil tähistati rahvakalendri järgi urbepäeva. Pühapäeval lõpeb pikk paastuaeg ülestõusmispühadega ja alati on varakevadiste pühade aegu toodud vaasi pajuurbi.

Kahevärvine paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader 

Emakala

Rekord nr. 276       Ainus poegiv kala

Emakala ehk kiviluts           Zoarces viviparus

Emakala on Eesti vetes ainus elussünnitaja (vivipaarne) ja tema maimud sünnivad ca. 4 cm pikkustena.

Emakaladest veidi rohkem: LINK

Pildistas Ann Aotäht Sarv

Alguseks joonistasin aprilli ja siis oligi „kirju suve“ kuulutaja platsis

Üheks tuntuimaks „kirju suve“ ennustajaks on meil olnud koerliblikas. Teda võib leida kõikjal Eestis. Pikki aastaid võis kohatud musta-oranži-kollasekirjut liblikat pea eksimatult koerliblikaks nimetada.

Täna tuleb kevadel kohatud kirju liblikat aga täpsemalt uurida…

Urmas Tartes. Koerliblikas ja valgetähn-pajuliblikas: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleme laulmas nii maal, kui linnas, lisaks on tegu arvukuselt kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel. Toimetab sageli maapinnal, kus toitub kõikvõimalikest putukatest ja pesagi rajab maapinnale, puujuurte vahele või näiteks kuuse alumiste tihedate okste varju.