aprill 2021

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

otsestriim | uudised | foorum 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Must-toonekure pesadel on tänavu Eestis kaks kaamerat, üks Karula rahvuspargis ja teine Jõgevamaal. Karula pesa (must-toonekurg) saame vaadata alates 2016. aastast.

ELF-i talgud

Pildistas Henry Timusk

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnatalgutel talgutel kaasa lööma, et aprillis sigimispaikadesse rändavad konnad ohutult üle tee aidata.

Esimesed soojad ilmad on juba ärksamad rohukonnad liikvele ajanud. Kärnkonnad püsivad ilmselt mõnda aega veel peidus, aga ega nad väga pikalt enam oodata malda.

Praegu on paras aeg vaadata üle oma koduümbrus ja seada plaane, kuhu üle tee rändavatele konnadele appi minna.

FB talguleht: https://www.facebook.com/konnadteel/

ELF-i MEELESPEA:

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Kalakotkapaar Miina ja Marko pesal.

 otsestriim | uudised | foorum

Rajakaamera salvestus ja tegevusjäljed Ahto Täpsi

Uus karu rajakaamera ees. Võrdle eelmise isendiga: LINK

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutagusel lund veel jagub, saab püherdada ja kasukat sugeda.

Jäljerida metsateel

Toimetab Hannes Margusson

Veebikaamera kuvatõmmis Shanta, LK foorumist

Pesakastis kolm kuldnokka ehk kaks kavaleri

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Pildistas Mairi Hüüdma

Suurupi KAH ala

Metsa eest seisjad ligi kolmekümnest kogukonnast kutsuvad seadusandjaid ning valdkonna spetsialiste ühiselt panustama kõrgendatud avaliku huvi all olevate metsade (KAH alad) tuleviku nimel.

Video salvestas Veljo Runnel

Kuldnokk Tartus, 28. märts 2021

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Hea võimalus meelde tuletada, et mõne aasta eest koostas Veljo Runnel Eesti laululindude helialbumi. On põhjust tutvuda: LINK

Ornitoloogiaühing kutsub püüdma kuldnoka laulu

Rajakaamera pildi saatis Ahto Täpsi

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Isasloomad hakkasid Alutagusel liikuma märtsikuus, kui metsaalused olid paksus lumes, sellest andsime ka teada. Talveune aegu kaotavad karud kaalus umbes 20%.

Aprillikuus ehk viimastena hakkavad ringi liikuma ka  poeginud emakarud. Kui aastavahetuse paiku sündinud karupojad kaalusid umbes kolmesada grammi, siis tänaseks on jõnglasete kaal juba nelja, viie kilo ringis.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rasvatihane ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane        Parus major

Rasvatihase laulu ja häälitsuste arsenal on väga suur. Mõned näited:

Rasvatihase laulu näidised:

Taustal laulavad käblik, väike-lehelind.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Ilmad on pikalt tuulised olnud, hallhülged peesitavad meelsamini rannal.

Tänavused hülgepojad on endid mereeluga harjutanud, omandades iseseisvalt ehk instinktide ajel „hülgeelu“ meres.

Huviline saab rannal olevad hülged kokku lugeda.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pajuurvad valuvad

Nädala esimene pool oli pilvisemate ilmadega, esines udu ja aegajalt tuli väheseid sademeid. Udu esines hommikuti ka nädala teisel poolel.

Kõige päikesepaistelisem oli ilm neljapäeval, kui päikesepaiste kestuseks kogunes ilmajaama andmeil ligi 12 tundi.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 1,5…7,0 kraadi piires, mis erines vaatlusaastate (1922-2010) keskmisest ja normist (1991-2020 keskmine) -1…+6 kraadi võrra.

Soojematel päevadel (esmaspäeval, neljapäeval ja pühapäeval) tõusid päevased õhutemperatuurid varjus 9…10 kraadini ja kõige jahedamal päeval (laupäeval) küündis maksimaalne termomeetri näit ainult 4,5 kraadini.

EOÜ kokkuvõte

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Lihavõtte linnuvaatlusel jäi vaatlejatele silma üle 77 000 linnu

Lihavõtte nädalavahetusel vaatles üle Eesti linde 173 inimest, kes panid tähele üle 77 000 linnu 133 liigist.

Nädalavahetusel enim kohatud liigid olid sookurg, metsvint ja musträstas. Kõige arvukam liik oli suur-laukhani, rohkelt märgati ka sooparti ja rabahane.

Haruldasemad liigid, keda vaatlejad nägid, olid punanokk-vart, punakael-lagle, suur-konnakotkas, lühinokk-hani. Silma jäid ka esimesed rändelt saabunud kalakotkas, võsaraat, suurkoovitaja, tõmmukajakas ja tait.

Aasta lindu kuldnokka vaadeldi 71 korral, kokku nähti ligi 1400 lindu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Selja jõe suue Karepal ( www.loodusemees.ee )

Jalutuskäigul linnu pesa lähedusse sattuv inimene häirib lindu, kelle silmis on inimene kiskja. Pesalt põgenemisel kaotab ta väärtuslikku aega ja energiat ning väheneb vanemhool nii haude- kui ka poegade kasvatamise perioodil. Sage häirimine võib halvemal juhul pesitsuse nurjata.

Keskkonnaamet soovitab

Pildistas Kaja Lotman

Looduskaitseliste piirangutega arvestamine on oluline looduse asukate hoidmiseks

Keskkonnaamet palub looduses liikudes arvestada looduskaitseliste piirangutega

Alanud kevadel looduses liikudes võivad inimesed tahtmatult häirida maas pesitsevaid ja rändel peatuvaid linde. Pesitsemiseks ja rändepeatusteks olulistel kaitsealadel kehtivad liikumispiirangud, millega Keskkonnaamet palub inimestel arvestada.

Kevad on looduses tundlik aeg, mil loomariigis saadakse järglasi. Loodusele ja selle asukatele mõju vähendamiseks vii end kurssi, kuidas looduses mõistlikult käituda.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Emaslinnu sulestik on hallikaskollane ( www.loodusemees.ee )

Rohekaskollase sulestikuga isaslind

Rohevint       Chloris chloris

Rohevindid on häälekad linnud, nad olid kenasti kuuldavad hiliskevadel juba talilinnukaamera vahendusel. Tegu on tavaliste kultuurmaastikel pesitsejatega, sel ajal leiab isaslind laulmiseks mõne kõrgema koha, näiteks puuladva.

Rohevindid alustavad lauluga hommiku „hilja“ vast veidi enne päikesetõusu ja lõpeatavad õhtul loojandu ajal. Laulmas võime neid kuulda juuli lõpuni.

Rohevint (7:00, 04.04, Otepää)

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Pesakaamera mustvalges pildis, kui linnud ööbima tulevad tundub eristamine keerukam, aga neid ja lindude omavahelist suhtlust saame hoopis rahulikemas tingimustes jälgida.

Kuldnoka emaslinnu sulerüü on tihedamalt täppidega kaetud, kui isaslinnul.

Õues toimetavate lindude puhul on isaslinnu sulestik läikivam, kui emaslinnul, aga nad ei pruugi ju sugugi koos liikuda.