aprill 2021

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Aare Mäemets

Päikesetõus Peipsil ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 282       Millisesse veekogusse suubub enim jõgesid?

Suurima jõgede arvuga valgala on Peipisi järv, kuhu suubub rohkem, kui 200 jõge ja oja.

Tutvu Peipsi järvega loodusveebis: LINK

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Rekord nr. 283      Meie suurim sisemaa järv

EOÜ üleskutse

Veebikaamera Kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kalakotka emaslind Iirisel on tänasest pesas esimene muna

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Arne Ader

Suurim tõenäosus on nakkus saada veekogu kaldalt

Kevadrändel olevad linnud toovad lõunast kaasa tõvesid, sealhulgas ka linnugripi, mis võib nakatada kodulinde, kariloomi ja ka inimest. Seepärast on rändeajal üsna tavaline, et linnukasvataja peab oma kodulinde metsikute lindudega kontaktide välistamiseks kinnises ruumis pidama. Linnugripp levib peamiselt veelindude seas, kuid ometi jõuab ka farmidesse, mis ei asu rannikul või veekogude läheduses, ning paikadesse, kus veelinde ei rända. Tekib tahtmatult küsimus, milline on igapäevaselt inimese läheduses askeldavate lindude, näiteks kuldnoka, roll linnugripi levitamisel.

Kui vee- ja rannikulindude sattumine kanalasse või suurtööstustes on peaaegu välistatud – selle eest hoolitsevad farmerid –, siis väikesed värvulised pääsevad kodulindudele suhteliselt lähedale.

Veebikaamera kuvatõmmis Sapheira, LK foorumist

Keskpäeva järel saime näha, et emaslind Iiris oli munenud pesasse

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Meile juba tuntud kalakotkaste paar. Kui isaslind Ivo on vaatajatele kaamera vahendusel tuntud 2016. aastast, siis koos emaslind Iirisega pesitseti esmakordselt 2019. aastal. Meeldetuletuseks, et sellest tehispesast on ülekannet edastatud juba 2013. aastast. Loodame, et tänavu pesitseb Eestis kuni sadakond kalakotkaste paari.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Pildistas Tairi Tappo

Karulauk

Karulauk      Allium rüsinum

Karulauk on looduses oma lehti sirutamas. Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.

Tekst Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Kalastajad Tuudi jõel

Matsalu rahvusparki jäävad jõed on kalastajate seas väga populaarsed, aga kalale minnes tuleb meeles pidada, et rahvuspargi kaitse-eeskiri seab kalapüügile ja liikumisele rea piiranguid.

Enne kalavetele minekut tuleb soetada Matsalu rahvuspargi kalastuskaart ja hoolega jälgida, kus tohib kalastada ja kus mitte. Näiteks on kaldalt püük lubatud 15. märtsist kuni 10. maini järgmistes piirkondades: Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Karjamaa augu juures, Kloostri sadamas, Kasari jõe lõunakaldal Kloostri silla juures ja Rõude jõel Rõude silla juures (allpool oleval kaardil punasega tähistatud joonte juures).

Emaslind Tiiu saabus tänavu 10.aprillil ja jäi pesal pildile 11.aprillil hommikul kell 9.34  

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Emaslinnu pesakülastusest saadik on pesa tühjana seisnud. Mäletame GPS-saatjaga Tõnni ja Tiiu pesitsemisi alates 2018. aastast.

Möödunud sügisrände aegu jäi isalind Tõnn Hispaanias kadunuks. Tema saatus on meile teadmata.

Video salvestas Rysx, LK foorumst

Mõni minut enne kella seitset saabus emaslind pesale

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Viimased paar päeva me Karl II pesal emaslindu ei näinud. Kui üks paariline on veidi pikemalt kadunud paneb see vaatajad muretsema ja põhjusega.

Möödunud aastal Karula must-toonekurgede pesitsemine ebaõnnestus. Põhjuseks veel mitte suguküps emaslind.

Veebikaamera kuvatõmmis Tatjana, LK foorumist

Foto WikipeediA

Tartu loodusmaja

Tartu loodusmaja tähistab juubelit - 25 aastat koolilaste keskkonnahariduslikke õppeprogramme

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Metsvint

Metsvint       Fringilla coelebs