aprill 2021

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kuuendale osale

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Eesti metsa tulevik? - V osa: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus

Kaelustuvi ( www.loodusemees.ee )

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

Aprilli alul meile saabunud halli sulestikuga kaelustuvisid sugupoolteks eristada ei anna. Meie looduse suurim tuviline, nende puguala ja rind on lillaka varjundiga ja liigi tunnuseks valge kaelus. Lindude nokk punane, nokaots kollane ja vahanahk valge.

Lennus märkame tiibade keskosas valget laiku. Mida aasta edasi seda sagedamini kohtame kaelustuvisid pesitsemas linnade parkides.

kaelustuvi (10:15, 19.04, Pühajärve)

Kalustuvi häälisus ehk nö „laul“

Pildistas Kristel Vilbaste

Ämmatoss

Hiidmuna      Langermannia gigantea

Suvel suur,  loodusvalge ja jalata hiidmuna on talve ja lumekatte üle elanud.

Kevadel värvilt pruun ja tükkidena lagunevas hiidmuna viljakehas võib peituda kuni miljardeid eoseid. Paari päeva tagune tore leid.

Video Veljo Runnel

Fotod Arne Ader

Rohukonn        Rana temporaria   

Rabakonn        Rana arvalis

Aprill on pruunide konnade pulmaaeg. Video on salvestatud laupäeval.

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira; lk foorumist

Veidi enne poolt ühtteist munes Iiris teise muna

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Oligi täna oodata, et Iiris teise muna pesasse muneks.

Niisiis esimese muna munes Iiris 15. aprillil ja teise 18. aprillil. Tore kalakotkaste pere, nad on liikuvad ja kaamerast on ikka mida vaadata.

LK foorumi eile õhtused ja tänased sissekanded: LINK

 EJS soovitab, www.ejs.ee

Foto Arne Ader

Metsseapõrsad. Nigula metsloomade turvakodu ( www.loodusemees.ee )

Emakarudel on pojad, emistel põrsad, linnud on alustanud pesitsemisega. Pole kaugel enam poegimise aeg jänestel, rebastel, kährikutel, huntidel ja sõralistel: põtradel, metskitsedel ja hirvedel. Mõistlik oleks metsloomi ja linde pesitsuse ajal mitte häirida.

Metsisekukk. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Emaslind Miina on päeval munenud esimese muna

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkas 2 pesas munes emaslind Iiris muna üleeile ja ootame teist hiljemalt homme.

Täna munes oma esimese muna Miina. Päeval oli kaamera voogedastuses pea viie tunnine katkestus, seega ei saa me täpset aega öelda, aga hea, et õhtul märkasime.

EOÜ, www.eoy.ee/aed

Pildistas Kaisa Äärmaa

Punarind

Suvine aialinnupäevik 2021

Esimesed kevadekuulutajad on loodetavasti koduaiad, metsalaaned ja niiduavarused nüüdseks vallutanud. Ikka tasub heita pilk taevasse ning nähes saabuvaid rändureid, soovitan lehvitada ja teelisi tervitada. Nii on neil teada, et neid on juba pikisilmi oodatud.

Mart Raud kirjeldab oma luuletuses „Lindude kevad” (katkend), kuidas saabujad end mõnusasti sisse seavad.

Lõõritades lendas lõo
üle nurme-nõo,
laskus alla keset kesa,
tegi sinna pesa.

Sauna taga kasvab saar.
Rõõmus rästapaar
lendas sinna, vaatas kongi –
oma jagu ongi.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Harjumaal asunud kopratammi, kus olid pärit rajakaamera salvestused kahjuks enam ei ole. Teeme ülevaate, kes seal talvisel ajal käisid?

Kaamera ees toimetasid: ilves, hunt, rebane, saarmas, mink, nugis, kobras ja kährikud. Suurvee aegu kopratamm lammutati.

EOÜ annab teada

Liisa Kaasik (9.aastane)

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Aare Mäemets

Päikesetõus Peipsil ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 282       Millisesse veekogusse suubub enim jõgesid?

Suurima jõgede arvuga valgala on Peipisi järv, kuhu suubub rohkem, kui 200 jõge ja oja.

Tutvu Peipsi järvega loodusveebis: LINK

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Rekord nr. 283      Meie suurim sisemaa järv

EOÜ üleskutse

Veebikaamera Kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kalakotka emaslind Iirisel on tänasest pesas esimene muna

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Arne Ader

Suurim tõenäosus on nakkus saada veekogu kaldalt

Kevadrändel olevad linnud toovad lõunast kaasa tõvesid, sealhulgas ka linnugripi, mis võib nakatada kodulinde, kariloomi ja ka inimest. Seepärast on rändeajal üsna tavaline, et linnukasvataja peab oma kodulinde metsikute lindudega kontaktide välistamiseks kinnises ruumis pidama. Linnugripp levib peamiselt veelindude seas, kuid ometi jõuab ka farmidesse, mis ei asu rannikul või veekogude läheduses, ning paikadesse, kus veelinde ei rända. Tekib tahtmatult küsimus, milline on igapäevaselt inimese läheduses askeldavate lindude, näiteks kuldnoka, roll linnugripi levitamisel.

Kui vee- ja rannikulindude sattumine kanalasse või suurtööstustes on peaaegu välistatud – selle eest hoolitsevad farmerid –, siis väikesed värvulised pääsevad kodulindudele suhteliselt lähedale.

Veebikaamera kuvatõmmis Sapheira, LK foorumist

Keskpäeva järel saime näha, et emaslind Iiris oli munenud pesasse

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Meile juba tuntud kalakotkaste paar. Kui isaslind Ivo on vaatajatele kaamera vahendusel tuntud 2016. aastast, siis koos emaslind Iirisega pesitseti esmakordselt 2019. aastal. Meeldetuletuseks, et sellest tehispesast on ülekannet edastatud juba 2013. aastast. Loodame, et tänavu pesitseb Eestis kuni sadakond kalakotkaste paari.