aprill 2021

VIDEOD: metsisemäng ja karu käis uudistamas

Telefonipilt Ahto Täpsi

Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Metsateedel tavaline pilt, kus karusid elutseb

 

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

 

Metsateedelt võime leia musti kakahunnikuid. Lihasööjate ekskremendid on mustad, ju on karu trehvanud leidma metsast mõne korjuse. Vahel on pea kõrvuti kaks kakahunnikut: üks suur ja teine väike sedasi toimetavad vahel emakaru ja karupoeg, kes püüab ema tegevusi matkida.

Kuu aega haudumist

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Merikotkaste paar Evi ja Eerik on kuu aega mune haudunud

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

 

Emaslind Evi munes esimese muna pesasse 20. ja teise 24. märtsil. Kui sündmusi vaadata, siis võis haudumine alata kuu aega tagasi.

Merikotkastel kestab haudumine 34-st kuni 42 päevani. Kui kõik on hästi võiks juba järgmisel nädalal esimese kotkapoja koorumist oodata.

VIDEO: must-toonekure pesas muna

Veebikaamera tõmmis ja video Liz, LK foorumist

Hommikuhämaruses paistab pesal muna kell 4.53

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Läks aega, mis läks, aga täna öösel munes emaslind Kaia pesasse esimese muna.

Karl II saabus rändelt 11. aprillil ja vaatajate rõõmuks saabus emaslind Kaia järgmisel päeval. Kurepaari pesaelu oli kuidagi kummaline, Kaia oli kaamera eest mitmeid päevi kadunud. Möödunud aastal selle paari pesitsemine ebaõnnestus sest emaslind võis olla veel liialt noor.

Eakad loodusemehed veebis ja leheveergudel

Artiklid ERR-i veebis ja Delfis

Režissöör Rein Maran. Autor/allikas: ERR/kuvatõmmis

Selle nädala teisel poolel esinesid erinevates väljaannetes meie tuntud loodusemehed pikemate ja tasakaalukate küsitlustega, mida võiks lugemiseks soovitada, kui seni tähelepanuta jäänud.

Rein Maran oma hea sõbra Hillar Pärjassaare loodustunnetusest: „ Vaata, seal on see linnupesa." Mina küsin: "Kust sa tead?" Hillar ütleb, et: "Ta ei saa ju kuhugi mujale pesa ehitada kui sinna." See tähendab, et vaatamine asendub nägemisega, nägemine asendub tunnetamisega, inimene muutub oma olemuselt hoopis teistsuguseks.

Lugeda saab ERR_ veebist: LINK

Kas kalakotkastel on nüüd täiskurnad munetud?

Veebikaamera kuvtõmmis Seira, LK foorumist

Emaslind Miina

 

Kalakotkas         Pandion haliaetus    

 

Täiskurnas on kalakotkastel sageli kolm muna, harvemini kaks ja päris harva neli.

Kalakotka kaamerapesas munes emaslind Miina esimese muna 17. aprillil, teise 20. aprillil ja täna 23. aprillil kolmanda muna, siis kolme päevase intervalliga.

Kalakotkas 2 kaamera ees munes emaslind Iiris munad 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil.

Hundi kuulutamine rahvusloomaks õnnestus tänu lambakasvatajate toele

Avapilt
Sisu

 

Täna, 23. aprillil, kolm aastat tagasi kuulutati hunt rahvusloomaks. „Hunt on kõikidest üle,“  ütles tookord oma avasõnas Aleksei Turovski pidulikul sündmusel Rahvusraamatukogu loodusõhtul. Väljakuulutamise ajaks sai valitud just jüripäev, kuna pärimuse järgi olid hundid tuntud kui püha Jüri kutsikad ning selle päeva ended olid esivanematel tugevasti seotud karjakasvatamisega. Usuti näiteks, et sel päeval tehtud maagilised rituaalid hoiavad hundi karjast eemal.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCVIII o

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Kaido Haagen, Vaido Otsar ja Arne Ader

Vette langenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele

Rekord nr. 285       Meie selgeima veega järv

Selleks on Äntu Sinijärv. Vee läbipaistvus ulatub 15 meetrini ja suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Äntu Sinijärv: LINK

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Kuldnokkade pesas esimene muna

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

…ja kellaaeg, kui muna nägime 10.42

 

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

 

Esimene muna pesas 22.aprillil. Nüüd muneb emaslind iga päev ühe muna pesasse: täiskurnas võib olla neli kuni seitse helesinist muna (umbes kolme sentimeetrised, läbimõõduga kaks sentimeetrit). Hauduma asub emaslind alles peale viimase muna munemist.

Ilmus Tarupettäi kevadine number

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Karula rahvuspargi elanikele potsatab mitu korda aastas postkasti rahvuspargi infoleht Tarupettäi. Lehes jagatakse teavet rahvuspargi alal toimuvast, vahel selgitatakse kaitse-eeskirja punkti või seadust. Omal kohal on lood inimestest, loodusest ja ajaloost ning teated planeeritavatest üritustest.

Uues, 74. infolehes: LINK

kirjutatakse muu hulgas järvede arengust ja kalastikust, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest, üraskikollete kaardistamise tulemustest ning vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.