aprill 2021

Telefoniga salvestatud video Ahto Täpsi

…lõpuks hakkas kukk vaatlejat jälitama

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Sagedamini kohatakse „hulle“ metsisekukki kevadel. Suvisel ajal ei ole sellist käitumist täheldatud. Hälbega isendeid võib uuesti kohta alates augusti kuust.

Kas pole hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone uhke metsisekukk?

Metsaraiete tagajärjel on metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas.

Metsiste elupaikadeks sobivad nii rabastuvad-, kui rabametsad, aga metsarinde kõrgub peab seal ületama kaheteist meetrit. Alla kuuekümne aastastes metsades me tavaliselt metsised ei kohta. Loendusandmete järgi võime tõdeda, et üle poole meie metsiste asurkonnast elutsevad saja aastastes metsades.

Video ja foto Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Kuldnokk                   Sturnus vulgaris

Väike-kirjurähn         Dendrocopos minor

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )

Suurnokk-vint ehk suurnokk        Coccothraustes coccothraustes

Umbes kuldnokkade suurused suurnokad on tõe poolest suure, tugeva ja koonilise nokaga. Punakaspruuni, kirju sulestikuga, aga lühikese sabaga ja emaslind on isaslinnust vaid kröömike tuhmima sulestikuga.

Suurnoka kutsehäälitsus on lühike, terav "tik"

Helinäide:

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Video Kotkaklubi

Veebikaamera kuvatõmmis Tatyana

otsestriim | uudised | foorum

Suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni pesitsemist oleme saanud jälgida alates 2018. aastast. Jääme ootama isaslind Tõnni saabumist.

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja IceAge, LK foorumist

Isaslind Eerik lahkus pesalt kell 9.03

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Täna peaks olema merikotkastel olema 17 munade haudumise päev. Emaslind munes esimese muna 20. ja teise 24. märtsil. Merikotkaste haudumine võib kesta 34-st kuni 42 päevani.

Pesalt lahkumisi on juhtunud erinevate häiringute tõttu ka varem, aga täna varahommikul elasid Evi ja Eerik rahulikku pesaelu.

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Karl II jõudis kohale

Must- toonekurg             Ciconia nigra

Täna hommikul jõudis pesale isaslind Karl II. Mõne päeva eest käis, 8. aprillil käis „naabrivalvet“ tegemas isaslind Eedi.

Saame näha milline emaslind pesale saabub?

Eedi vaatab üle naabri pesa.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Salutihane ( www.loodusemees.ee )

Salutihane        Parus palustris

Salutihaste isas- ja emaslind on sarnase välimusega. Põhjatihastega ollakse äärmiselt sarnased, aga linde eristab laul, mis kuuldub korduvate silpide jadana.

Salutihase laul:

Salutihase läheduses laulab sinitihane

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Laululuik        Cygnus cygnus

Kevadine aeg on tänavu väga tormine ja ilmad muutlikud nagu „tite tagumik“.

Eestis võib rändepeatusele jääda ümmarguselt viisteist tuhat laululuike, kes siirduvad aprillikuu teisel poolel ja maikuu alul siit edasi kirde suunas oma pesitsusaladele Venemaal.

Meie mandri ja suursaarte väikejärvedele jääb pesitsema kuni sadakond laululuige paari.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis: Fleur LK foorumist

otsestriim | uudised | foorum 

Metsise kaamera asub Lääne-Virumaal. Tegemist on kaugjuhitava kaameraga, mida operaator saab liigutada, kallutada ja zoomida.

Metsisekuked ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt, vaid saabuvad mänguplatsile õhtul päikeseloojangu ajal. Sellest annab tunnistust suure robinana kostuv sisselend mängupaika.

 Kirjutas ja pildistas Anne-Ly Fersel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist

Alutaguse mets

Märtsikuu viimasel päeval toimunud Alutaguse rahvuspargi kootöökogus oli arutelul Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepanek laiendada rahvuspargi piire. Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal peamiselt suuri soostikke hõlmavate kaitsealade baasil. Ühingu hinnangul ei taga see piisavalt Alutaguse väärtuslike metsade kaitset. Virtuaalsele kohtumisele oli kogunenud üle viiekümne osaleja. Esindatud oli kohalikud maaomanikud, Erametsaliit, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, RMK, Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaamet jt.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Albinootiline suur-laukhani ( www.loodusemees.ee )

Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Tori põrgu. Vaade Pärnu jõele ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 279      Pikim merre suubuv jõgi

Meie pikimaks merre suubuvaks eks on Pärnu jõgi. Jõe pikkuseks mõõdeti  144 kilomeetrit.

Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad: LINK

Jägala juga

Rekord nr. 280      Suurim looduslik juga

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Ohakalind ( www.looduskalender.ee )

Ohakalind       Carduelis carduelis

Ilusad värvikad laululinnud. Looduses on emas- ja isaslindude eristamine keeruline.

Linnu rutakas laul on küllalt omapärane ja seetõttu lihtsasti äratuntav sisaldades kutsehüüde. Ohakalinde võib pidada päevalaulikuteks, alustades hommikul hilja ja lõpetades õhtul vara.

Ohakalinnu laul:

Helinäidis:

Video salvestas Arne Ader

Kuldnokk       Sturnus vulgaris   

Kuldnokad võivad laulu lüüa lauluoksal, aga ka pesakastis. Selles videolõigus näitab kuldnokaisand, kuis see käib ühel või teisel juhul käib.

00.25. isaslind jäljendab vainurästast.