Keskkonnaamet tuletab meelde
Pildistas Tairi Tappo
Karulauk
Karulauk Allium rüsinum
Karulauk on looduses oma lehti sirutamas. Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.
Tekst Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik
Kalastajad Tuudi jõel
Matsalu rahvusparki jäävad jõed on kalastajate seas väga populaarsed, aga kalale minnes tuleb meeles pidada, et rahvuspargi kaitse-eeskiri seab kalapüügile ja liikumisele rea piiranguid.
Enne kalavetele minekut tuleb soetada Matsalu rahvuspargi kalastuskaart ja hoolega jälgida, kus tohib kalastada ja kus mitte. Näiteks on kaldalt püük lubatud 15. märtsist kuni 10. maini järgmistes piirkondades: Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Karjamaa augu juures, Kloostri sadamas, Kasari jõe lõunakaldal Kloostri silla juures ja Rõude jõel Rõude silla juures (allpool oleval kaardil punasega tähistatud joonte juures).
Emaslind Tiiu saabus tänavu 10.aprillil ja jäi pesal pildile 11.aprillil hommikul kell 9.34
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Emaslinnu pesakülastusest saadik on pesa tühjana seisnud. Mäletame GPS-saatjaga Tõnni ja Tiiu pesitsemisi alates 2018. aastast.
Möödunud sügisrände aegu jäi isalind Tõnn Hispaanias kadunuks. Tema saatus on meile teadmata.
Video salvestas Rysx, LK foorumst
Mõni minut enne kella seitset saabus emaslind pesale
Must-toonekurg Ciconia nigra
Viimased paar päeva me Karl II pesal emaslindu ei näinud. Kui üks paariline on veidi pikemalt kadunud paneb see vaatajad muretsema ja põhjusega.
Möödunud aastal Karula must-toonekurgede pesitsemine ebaõnnestus. Põhjuseks veel mitte suguküps emaslind.
Veebikaamera kuvatõmmis Tatjana, LK foorumist
Foto WikipeediA
Tartu loodusmaja
Tartu loodusmaja tähistab juubelit - 25 aastat koolilaste keskkonnahariduslikke õppeprogramme
Video ja foto Arne Ader
Leethiired peaks olema Euroopa arvukaimad imetajad hoolimata sellest, et nad talvisel ajal ei paljune
Harilik leethiir ehk leethiir Myodes glareolus
Sagedamalt hämarus varjus tegutsemist alustavate leethiirte kasukaselg on punakaspruun, aga kõhu poolelt hallikas. Silma hakkavad heledamad kõrvatagused. Näriliste kehapikkust kaheksa kuni kümme sentimeetrit, millele lisandub poole kehapikkuse jagu saba. Kaal oleneb juba loomakese vanusest: täiskasvanud isendi kaal jääb ikka alla neljakümne grammi. Esijalgadel neli, tagajalgadel viis varvast. Maapinnal liigutakse hüpeldes.
Kotkaklubi, www.kotkas.ee
otsestriim | uudised | foorum
Must-toonekurg Ciconia nigra
Jõgevamaa pesa (must-toonekurg 2) jälgime esmakordselt.
Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Ühing ootab vaatlusi näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.
Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi. Oodatud on ka märtsis ja aprilli alguses tehtud vaatluste andmed.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Ajutine lumikate 6. aprilli hommikul
Nädal kujunes jahedaks. Esmaspäevast reedeni kõikus keskmine õhutemperatuur 0,6…2,8 kraadi piires ja maksimaalsed termomeetrinäidud ulatusid 5…8 kraadini. Esmaspäeval sadas vihma, mis õhtuks läks üle lumesajuks. Teisipäeva hommikul kattis maad poolesentimeetrine lumekiht. Lumi sulas päikesesoojuse mõjul kiiresti ära, eriti tumeda mullaga künnipõldudelt.
Künnilt sulas lumi kiiresti
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Kajakapojale on toodud eineks hapupiima ja juustuvorsti ( www.loodusemees.ee )
Liigi ohjamine kätkeb endas suure hulga liikidevaheliste suhete, keskkonna ja erinevate huvigruppidega arvestamist. Heaks abivahendiks on võimalikult täpsed andmed ja arvutimudelid, mis suudavad prognoosida tulevikku või tagantjärgi kindlaks teha muutuste põhjuseid.
Kotkaklubi, www.kotkas.ee
Tartumaa pesa (kalakotkas 2) saame vaadata alates 2013. aastast.
Tartumaa kalakotka kaamerapesa ehitasime 2013. aasta talvel alla varisenud looduslikust pesast ca 50 m kaugusele. Kalakotkapaar võttis tehispesa koos kaameraga kohe omaks. Pesa ajalugu saab vaadata „kalakotka kaamerate lehelt”/klubi/kalakotka-kaamera:.
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist
Emaslind saabus pesale
Must-toonekurg Ciconia nigra
Tormijärgselt jõudsid must toonekured lõunakaarte tuultega kohale.
Isalind Karl toimetas eile pärast saabumist ja täna hommikul rahulikult pesal, seda veidi korrastades. Ei tulnud tal kaua oodata, täna kell üks olid kurepaar pesal.
Sinitihane Parus caeruleus
Kevadisel ajal alustab sinitihane hommikul lauluga kuni pool tundi enne päikese tõusu ja lõpetab juba varaõhtul. Isas- ja emaslinnud paistavad välimuselt päris sarnased ja nende käitumist tuntakse hästi, kes vähegi talvisel ajal linde on toitnud. Pesaehitus on alanud või algamas, kas mõnda pesakasti või lehtpuu õõnsusesse. „Ehitusmeistriks“ peetakse emaslindu, keda isaslind vahel ka aidata võib…
Alanud on konnade iga-aastane kevadränne kudemispaikadesse, mistõttu võib kohata massiliselt konni ka sõiduteedel. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub autojuhte konni märkama, võimalusel nende rändeteekonnaga ristuvates teelõikudes kiirust vähendama ja rändega ristuvaid maanteesid päikeseloojangust keskööni vältima.
Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse pulmi pidama igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on selleks sobivalt soojad. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul.
Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab “Konnad teel(t)” algatuse lehelt: https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
