aprill 2021

Veebikaamera kuvatõmmis ja videosalvestus Sappheira, LK foorumist

Hommikul veidi peale kella poolt kümmet oli emaslind Iirise pesas kolmas muna

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkas 2 kaamera. Esimese muna munes Iiris 15. aprillil, teise 18. aprillil ja täna 21. aprillil kolmanda.

Isaslind Ivo toidab kaasat püütud saagiga ja vaeva on nähtud ka sellega, et munad viljastatud saaksid.

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

Hallhani        Anser anser

Kui peaksime märkama hallhanesid salkades orasepõldudel või heinamaadel toitumas, siis on suure tõenäolisusega tegu noorte veel mittepesitsevate lindudega sest täisealiseks saadakse alles kolmandal või neljandal eluaastal. Teiste läbirändavate hanedega võrreldes on hallhaned suurimad ja silmnähtavalt heledama halli sulestikuga kusjuures tiibade esiservad võivad päikeselise ilmaga paista koguni valgetena. Noorlindude roosakas noka värvus sarnaneb jalgade värvusele ja muutub täiskasvanuna tüki maad oranshimaks.

Pildistas Vello Keppart

Kahevärvise paju emasurvad

Kahevärvise paju isasurvad

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Kaunite urbadega uhkeldavad kahevärvised pajud ja nende kasvukohad on märgatavad maanteekraavide läheduses.  

Veebikaamera kuvatõmmis Mogga, LK foorumist

Emaslind Miina kahe munaga pesas

Kalakotkas          Pandion haliaetus      

Esimese muna munes Kalakotka pesas emaslind Miina 17. aprillil ja tänaseks ootasimegi pesasse järgmist muna.

Täiskurnas on sagedamini kaks, kolm muna väga harva kui neli. Kui emaslinnud hauduma hakkavad on meil põhjust kalakotkaste tegemisi uuesti lähemalt arutleda.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsaalused sinetavad sinililledest

Nädal oli soe ja kuiv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest 1…8 kraadi võrra kõrgem. Eriti soe oli ilm nädala alguses ja lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis 10 kraadini või üle selle esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval. (Nii kõrge keskmine õhutemperatuur on harilikult esinenud mai teisest dekaadist alates.) Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,1 °C ja minimaalne langes 5,6 °C.  Kogu nädala minimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti neljapäeva öösel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kujunduslik foto Arne Ader

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kuuendale osale

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Eesti metsa tulevik? - V osa: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus

Kaelustuvi ( www.loodusemees.ee )

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

Aprilli alul meile saabunud halli sulestikuga kaelustuvisid sugupoolteks eristada ei anna. Meie looduse suurim tuviline, nende puguala ja rind on lillaka varjundiga ja liigi tunnuseks valge kaelus. Lindude nokk punane, nokaots kollane ja vahanahk valge.

Lennus märkame tiibade keskosas valget laiku. Mida aasta edasi seda sagedamini kohtame kaelustuvisid pesitsemas linnade parkides.

kaelustuvi (10:15, 19.04, Pühajärve)

Kalustuvi häälisus ehk nö „laul“