aprill 2021

Veebikaamera tõmmis ja video Liz, LK foorumist

Hommikuhämaruses paistab pesal muna kell 4.53

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Läks aega, mis läks, aga täna öösel munes emaslind Kaia pesasse esimese muna.

Karl II saabus rändelt 11. aprillil ja vaatajate rõõmuks saabus emaslind Kaia järgmisel päeval. Kurepaari pesaelu oli kuidagi kummaline, Kaia oli kaamera eest mitmeid päevi kadunud. Möödunud aastal selle paari pesitsemine ebaõnnestus sest emaslind võis olla veel liialt noor.

Artiklid ERR-i veebis ja Delfis

Režissöör Rein Maran. Autor/allikas: ERR/kuvatõmmis

Selle nädala teisel poolel esinesid erinevates väljaannetes meie tuntud loodusemehed pikemate ja tasakaalukate küsitlustega, mida võiks lugemiseks soovitada, kui seni tähelepanuta jäänud.

Rein Maran oma hea sõbra Hillar Pärjassaare loodustunnetusest: „ Vaata, seal on see linnupesa." Mina küsin: "Kust sa tead?" Hillar ütleb, et: "Ta ei saa ju kuhugi mujale pesa ehitada kui sinna." See tähendab, et vaatamine asendub nägemisega, nägemine asendub tunnetamisega, inimene muutub oma olemuselt hoopis teistsuguseks.

Lugeda saab ERR_ veebist: LINK

Veebikaamera kuvtõmmis Seira, LK foorumist

Emaslind Miina

Kalakotkas         Pandion haliaetus    

Täiskurnas on kalakotkastel sageli kolm muna, harvemini kaks ja päris harva neli.

Kalakotka kaamerapesas munes emaslind Miina esimese muna 17. aprillil, teise 20. aprillil ja täna 23. aprillil kolmanda muna, siis kolme päevase intervalliga.

Kalakotkas 2 kaamera ees munes emaslind Iiris munad 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil.

 Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Mõni minut enne kella 10-t hommikul

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Hoovihmadega öö pesakastis veetis emaslind üksi ja keskhommikuks oli muna pesas.

Saame näha, kui viljakas on pesakasti emaslind, aga munemise ajal tuleb rääkida ka pesaparasiitidest teiste kuldnoka emaslindude näol.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Kaido Haagen, Vaido Otsar ja Arne Ader

Vette langenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele

Rekord nr. 285       Meie selgeima veega järv

Selleks on Äntu Sinijärv. Vee läbipaistvus ulatub 15 meetrini ja suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Äntu Sinijärv: LINK

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

…ja kellaaeg, kui muna nägime 10.42

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Esimene muna pesas 22.aprillil. Nüüd muneb emaslind iga päev ühe muna pesasse: täiskurnas võib olla neli kuni seitse helesinist muna (umbes kolme sentimeetrised, läbimõõduga kaks sentimeetrit). Hauduma asub emaslind alles peale viimase muna munemist.

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Karula rahvuspargi elanikele potsatab mitu korda aastas postkasti rahvuspargi infoleht Tarupettäi. Lehes jagatakse teavet rahvuspargi alal toimuvast, vahel selgitatakse kaitse-eeskirja punkti või seadust. Omal kohal on lood inimestest, loodusest ja ajaloost ning teated planeeritavatest üritustest.

Uues, 74. infolehes: LINK

kirjutatakse muu hulgas järvede arengust ja kalastikust, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest, üraskikollete kaardistamise tulemustest ning vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis.

Veebikaamera kuvatõmmis ja videosalvestus Sappheira, LK foorumist

Hommikul veidi peale kella poolt kümmet oli emaslind Iirise pesas kolmas muna

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkas 2 kaamera. Esimese muna munes Iiris 15. aprillil, teise 18. aprillil ja täna 21. aprillil kolmanda.

Isaslind Ivo toidab kaasat püütud saagiga ja vaeva on nähtud ka sellega, et munad viljastatud saaksid.

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

Hallhani        Anser anser

Kui peaksime märkama hallhanesid salkades orasepõldudel või heinamaadel toitumas, siis on suure tõenäolisusega tegu noorte veel mittepesitsevate lindudega sest täisealiseks saadakse alles kolmandal või neljandal eluaastal. Teiste läbirändavate hanedega võrreldes on hallhaned suurimad ja silmnähtavalt heledama halli sulestikuga kusjuures tiibade esiservad võivad päikeselise ilmaga paista koguni valgetena. Noorlindude roosakas noka värvus sarnaneb jalgade värvusele ja muutub täiskasvanuna tüki maad oranshimaks.

Pildistas Vello Keppart

Kahevärvise paju emasurvad

Kahevärvise paju isasurvad

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Kaunite urbadega uhkeldavad kahevärvised pajud ja nende kasvukohad on märgatavad maanteekraavide läheduses.  

Veebikaamera kuvatõmmis Mogga, LK foorumist

Emaslind Miina kahe munaga pesas

Kalakotkas          Pandion haliaetus      

Esimese muna munes Kalakotka pesas emaslind Miina 17. aprillil ja tänaseks ootasimegi pesasse järgmist muna.

Täiskurnas on sagedamini kaks, kolm muna väga harva kui neli. Kui emaslinnud hauduma hakkavad on meil põhjust kalakotkaste tegemisi uuesti lähemalt arutleda.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsaalused sinetavad sinililledest

Nädal oli soe ja kuiv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest 1…8 kraadi võrra kõrgem. Eriti soe oli ilm nädala alguses ja lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis 10 kraadini või üle selle esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval. (Nii kõrge keskmine õhutemperatuur on harilikult esinenud mai teisest dekaadist alates.) Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,1 °C ja minimaalne langes 5,6 °C.  Kogu nädala minimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti neljapäeva öösel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kujunduslik foto Arne Ader

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.