aprill 2021

Kirjutas Kristel Vilbaste

Pildistas Ahto Täpsi

Kevadine puuk

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.

Enri Uusna ja Krista Kingumets on Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Margit Turb

Tammispea rändrahn Lahemaal

Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )
 

Käesoleval nädalavahetusel, 3. ja 4. aprillil innustab ornitoloogiaühing nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema kodu ümbruses tegutsevaid linde.

Lihavõtte linnuvaatuspäevadel saab osaleda iga huviline, kes tunneb ära tavalisemad linnuliigid. Samuti on see hea võimalus tundma õppida uusi liike. Vaatluspäevadel 3. ja 4. aprillil tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud liigid, samuti hinnata lindude arvukust. Vaatlusi saab teha enda valitud ajavahemikus oma koduaias või pikemal jalutuskäigul. Avalikus ruumis liikudes tuleb kindlasti kinni pidada 2+2 reeglist ja muudest kehtivatest piirangutest.

Ilmus EOÜ teabeleht Tiirutaja

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust kuldnokast ja tänavu sajandat aastapäeva tähistava ühingu taassünnist 1990. aastatel.

Aasta linnust kuldnokast kirjutavad nii Margus Ots artiklis "Aasta lind on kevadekuulutaja kuldnokk" kui ka Markko Gerassimov, kes tutvustab noortenurgas oma uurimistööd "Veebikaameraga pesakast kuldnokkade pesitsuse uurimiseks".

Raivo Mänd, kes oli ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastail 1991–1994, meenutab ühingu taassünniga seotud väljakutseid ja olulisemaid seiku.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lugeda intervjuud palju tunnustust pälvinud ornitoloogiaühingu liikme ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretäri Eerik Leibakuga.

Fotod Arne Ader

28. märtsil tähistati rahvakalendri järgi urbepäeva. Pühapäeval lõpeb pikk paastuaeg ülestõusmispühadega ja alati on varakevadiste pühade aegu toodud vaasi pajuurbi.

Kahevärvine paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader 

Emakala

Rekord nr. 276       Ainus poegiv kala

Emakala ehk kiviluts           Zoarces viviparus

Emakala on Eesti vetes ainus elussünnitaja (vivipaarne) ja tema maimud sünnivad ca. 4 cm pikkustena.

Emakaladest veidi rohkem: LINK

Pildistas Ann Aotäht Sarv

Alguseks joonistasin aprilli ja siis oligi „kirju suve“ kuulutaja platsis

Üheks tuntuimaks „kirju suve“ ennustajaks on meil olnud koerliblikas. Teda võib leida kõikjal Eestis. Pikki aastaid võis kohatud musta-oranži-kollasekirjut liblikat pea eksimatult koerliblikaks nimetada.

Täna tuleb kevadel kohatud kirju liblikat aga täpsemalt uurida…

Urmas Tartes. Koerliblikas ja valgetähn-pajuliblikas: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleme laulmas nii maal, kui linnas, lisaks on tegu arvukuselt kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel. Toimetab sageli maapinnal, kus toitub kõikvõimalikest putukatest ja pesagi rajab maapinnale, puujuurte vahele või näiteks kuuse alumiste tihedate okste varju.

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 230, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 67 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Pildistas Kristel Vilbaste

Esimesed paiselehed Tartus, ERM-i läheduses

Paiseleht       Tussilago farfara

Linnainimeste esimesed õitsejad pakuvad silmarõõmu põllu- ja teede veertes, päikesepoolsetel kraavipervedel või tühermaadel ikka savikatel või kehva mullastikuga kasvukohtadel.

Aprillikuu hallide ja pruunide toonide keskel säravad esimesed paiselehe õied kui „väikesed päikesed“.