november 2021

Linnuvaatleja teadusuudis

Foto Arne Ader

Relvadega peetav sõda mõjub nii keskkonnale kui ka ühiskonnale: muutuvad inimsuhted, maastik ja sealsete liikide arvukus ning levikuvõimalused. Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada, kuid sõjaaegne elupaikade ja loomade hävitamine, välistamaks nende vaenlase kasutada jätmist, võib olla ka teadlik. Eelkõige kannatavad sõjapiirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäeva hommikul oli rohi valge

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur -4,8 kraadini. Hommikul oli uduvine, hall maas ja puudel nõrk härmatis. Miinuskraadid ja hall rohul jäid püsima ka päeval.

Nädala alguses olid tiigid jääga kaetud

Pildistas Ahto Täpsi

…Ida-Eestis lumi maas ja karusamblad lumes

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Täna kattis Ida-Eestis lumevaip lagedamatel kohtadel samblavaiba.

Kena välimusega karusamblad kuuluvad lehtsammaltaimede hõimkonda kasvades nii soostuvates, kui rabastuvates metsades. Samblamättad võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks: lehed hoiavad varrest jäigalt eemale, meenutades „pudeliharja“. Lumest turritavate samblavõsude tippudes näeme kuivanud eoskupraid.

Pildistas Ahto Täpsi

Tänane pilt lumekruubi ja lodjapuu viljaga

Ilm on miinuskraadidega ja taevas selge.

Oodata on Ida-Eestist alanud ja mandril kagusse levivaid pilvi, mis toovad nii lume-, kui lörtsisadu.

Õhus on tunda kargust, mandri teedel ja maapinnal miinuskraadid, mis  põhjustavad libedust.

Saartel ja läänerannikul jääb temperatuur päeval plusspoolele, kuid külmatunnet lisab tugev läänetuul.

Pildistas LK-team

Läikvaabik

Läikvaabik ehk lakkvaabik        Ganoderma lucidum

Meie lodu-, madalsoo- ja arumetsades võib hea õnne korral leida harva esineva seene viljakehasid kasvamas peamiselt surnud lehtpuude tüvedel.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Kalle rajakaamera on tänavu sügisel mägralinnaku juures salvestanud hulga külalisi.

Mäger      Melels meles

Mäkrade poolt rajatud urusüsteeme kutsutakse mägralinnakuteks. Uruavade arvu järgi võib oletada, kui pika aja jooksul linnak on loomade poolt kasutusel olnud.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Nagu oligi arvata, kujunes rändekaart ilma jahenedes intrigeerivaks. Meie metskurvitsate eristatavaid rändesuundasid – nagu autor eelnevalt rõhutanud – on kolm:
1. läänesuund (Põhjamere ületamine jõudmaks Briti saartele);
2. edelasuund (jõudmaks Prantsusmaal ja Hispaanias asuvatele talvitusaladele);
3. lõunasuund, mis viib linnud Itaaliasse või Balkanimaadesse.

Foto Arne Ader

Helifail: Loodusheli

Sabatihane ( www.loodusemees.ee )

Sabatihane        Aegithalos caudatus

Tõenäolisem on sabatihaste salka tegutsemas kohata sega- või lehtmetsades, niiskemates võsastikes, kadastikes ja vastu talve roostikes, kus nende toimetamist saadavad iseloomulikud ja vaikse ilmaga hästi kuuldavad häälitsused: LINK

Salgad koosnevad tavalisemalt perekonnast (vahel ka mitmest) koosnedes vanalindudest ja tänavusuvistest noorlindudest.

Foto Arne Ader

Metspipar ( www.loodusemees.ee )

Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt sinilillega, kellega isegi sageli kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas, aga samuti ojade või jõgede kaldaaladel. Mandri Eestis päris tavaline taim, aga meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Illustreeriv materjal LK-team

1. novembri loost oli laanepüüde lõik „kaduma“ läinud seega tutvustame metsakanalisi uuesti.

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad ja paigalinnud. Tegutsetakse oma suvisete pesapaikade läheduses aasta ringi. Meie arvukaimad kanalisi võib meie metsades  vastu talve hinnanguliselt tegutseda umbes saja tuhande isendi ringis.

Foto VikipeediA

Lõhe ehk lõhi      Salmo salar

2022. aasta harrastuslike kalapüügi võimalusi kinnitav määrus näeb ette olulisi muudatusi looduslikku lõhe püügil.

Läänemere avaosa lõhepopulatsioon on väga nõrgas seisus. Nii leppisid EL-i kalanduse eest vastutavad ministrid oktoobris kokku, et 2022. aastal tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil lasta vette tagasi kõik looduslikud lõhed ja seda sõltumata püügivahendist või kala seisundist.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Uusküla kadakas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 361    Kõrgeim harilik kadakas

Harilik kadakas        Juniperus communis

Kadakas on vähenõudlik puu ja ei kasva mitte väga kõrgeks. Tavalisemalt piirdub hariliku kadaka kasv kümne meetriga, harvem kuni 13 meetriga.

PTA annab teada

Foto Arne Ader

Kärntõves rebane ( www.loodusemees.ee )

Põllumajandus- ja toiduameti teatel tuvastati Valga vallas rebasel ning Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus kährikul koerte katk.

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on koerte katku tuvastatud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal pea kõikjal Eestis. Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Valgamaal.

"Haigust on tuvastatud nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, samuti Hiiumaal. Kuna koerte katk on väga nakkav ja ohustab kõiki koeri, siis tuleks oma lemmikud vaktsineerida, sest see on ainus viis ennetamaks haigestumist," selgitas Kalda.

Fotod Arne Ader

Tõmmuvaerad ( www.loodusemees.ee )

Tõmmuvaeras        Melanitta fusca

Kuidas kaugel Põhja- Jäämere ääres pesitsenud läbirändavaid tõmmuvaeraid merekaldalt vaadates ära tunda?

Tõmmuvaeraste salgad lendavad madalal vee kohal ja salga lennupilt jätab päris lainetava mulje. 

Tõmmuvaeraste sulestik jääb aasta läbi sarnaseks nii puhke-, kui hundsulestikus. Partlastele kohaselt erinevad üksteisest värvikamad isas- ja tagasihoidlikumad emaslinnud.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Teated ilmarindelt on ühesed – ilm jaheneb. Vastuoluline on aga meie metskurvitsate reageerimine jahenemisele. Nimelt otsustas NAOS, üks kuuest seni veel Eestis ringi tuuseldanud metskurvitsast, 8. novembri öösel rännet alustada ning esimene peatuseta 770 kilomeetrine „hüpe” kandis ta Põhja-Poolasse. Edasine teekond viis selle linnu hoopiski lõunasse! Just praegu puhkab aga Aadria mere suunas rännanud NAOS rändeväsimust Lääne-Ungaris (vt rändekaart nr 4).

Rändekaart nr 4. / allikas: Club National des Becassiers