november 2021

Eesti eurohunt jõudis Rooma

Avapilt
Sisu

Rahvuslooma ümarlaua esindajate kaudu Rooma viidud 2-eurone hundimünt ja Eesti värske hundinimede kogumik anti eile pidulikult üle Itaalia parlamendi Balti sõprussuhete grupi esindajale Frederico Molliconele Rooma aastapäevapidustuste raames toimunud näituse avamisel. Mündi andis üle Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. Tseremoonia toimus balti kunstnike ühisnäituse “Joostes huntidega” avamisel.

Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul

TA presidendi Tarmo Soomere mõtisklus keskkonnaministeeriumi elurikkuse konverentsil 4. novembril.

Foto Sander Hiire VikipeediA

Tarmo Soomere

See aeg on pöördumatult möödas, mil kliima oli lihtsalt matemaatilise statistika kategooria, ilmanähtuste statistika ja sellisena neutraalne, ühiskonnaväline süsteem – teatav tingimuste kompleks inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks.

Praeguseks on selge, et kliima on nii looduse kui ka selle osa – inimeste – mõjutatav süsteem. Kliimamuutus pole enam pelgalt teatavate arvudega kirjeldatav nähtus, vaid poliitilise võitluse areen.

Säästev turism kaitsealadel

Tekst Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Foto Kaarel Kaisel

Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis

7. detsembril 2021 korraldab Keskkonnaamet säästva turismi koolitusseminari Matsalus, mille raames arutatakse, kuidas kohandada säästva turismi sertifikaati eri tüüpi turismiettevõtjatele.

Tegu on esimese kokkusaamisega pikemas koolitussarjas eesmärgiga jagada kogemusi ja arutleda säästva turismi teemadel kohalikul tasandil.

Linnuvaatleja näpunäiteid lindude talviseks lisatoitmiseks

Soovitusi jagavad Marko Mägi ja Margus Ots www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rasvatihane tuisus

Rasvatihane tuisus ( www.loodusemees.ee )

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Annetamistalgute metsalinnuviktoriin

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kutsuvad kõiki huvilisi 23.–29. novembril osalema virtuaalsel metsalinnuviktoriinil ja tegema head annetamistalgutel.

Tänasest kuni 29. novembrini iga päev kell 11.00 avaldavad Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad oma Facebooki lehel ühe küsimuse metsalindude ja raierahu teemal. Osalejad saavad vastata 24 tunni jooksul ning õigesti vastanute vahel loositakse iga päev välja auhind, milleks on järgmise aasta linnukalender.

Sõda jätab jälje lindude käitumisele

Linnuvaatleja teadusuudis

Foto Arne Ader

Relvadega peetav sõda mõjub nii keskkonnale kui ka ühiskonnale: muutuvad inimsuhted, maastik ja sealsete liikide arvukus ning levikuvõimalused. Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada, kuid sõjaaegne elupaikade ja loomade hävitamine, välistamaks nende vaenlase kasutada jätmist, võib olla ka teadlik. Eelkõige kannatavad sõjapiirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad.

46. NÄDAL 15.11.2021.- 21.11.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäeva hommikul oli rohi valge

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur -4,8 kraadini. Hommikul oli uduvine, hall maas ja puudel nõrk härmatis. Miinuskraadid ja hall rohul jäid püsima ka päeval.

Nädala alguses olid tiigid jääga kaetud

Nädala alguses olid tiigid jääga kaetud

Karusamblad esimeses lumes

Pildistas Ahto Täpsi

…Ida-Eestis lumi maas ja karusamblad lumes

 

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

 

Täna kattis Ida-Eestis lumevaip lagedamatel kohtadel samblavaiba.

Kena välimusega karusamblad kuuluvad lehtsammaltaimede hõimkonda kasvades nii soostuvates, kui rabastuvates metsades. Samblamättad võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks: lehed hoiavad varrest jäigalt eemale, meenutades „pudeliharja“. Lumest turritavate samblavõsude tippudes näeme kuivanud eoskupraid.

Ämblikuvõrgu püütud lumekruup

Pildistas Ahto Täpsi

Tänane pilt lumekruubi ja lodjapuu viljaga

Ilm on miinuskraadidega ja taevas selge.

Oodata on Ida-Eestist alanud ja mandril kagusse levivaid pilvi, mis toovad nii lume-, kui lörtsisadu.

Õhus on tunda kargust, mandri teedel ja maapinnal miinuskraadid, mis  põhjustavad libedust.

Saartel ja läänerannikul jääb temperatuur päeval plusspoolele, kuid külmatunnet lisab tugev läänetuul.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.