november 2021

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

Pildistas Sebastien Guillot

2. osa

Kahekümne GPS-saatja paigaldamiseks oli kavandatud seitse üürikest ööd, seega oli töömaht üüratu. Samas ei tõotanud pilk ilmakaardile midagi head: pilvitud, tuuletud ning kuuvalged ööd üritust soosima ei hakka. Kõik kokku tekitas üksjagu kõhedust …

GPS-saatjaga varustatud metskurvits. Oktoober 2021, Viljandimaa

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Sügishommikune kümblus. Koduvarblased ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii uusi kui ka varem osalenud linnutundjaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mille eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Tänavu talvel juba 35. korda toimuvast talilinnuloendusest oodatakse osa võtma inimesi, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ornitoloogiaühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal.

Loendusperioodid:

15.–28. november 2021.

25. detsember 2021 kuni 7. jaanuar 2022.

15.–28. veebruar 2022.

Looduse omnibussi video

Vaata arutluse teist osa:

Anna oma allkiri Sõrve looduskaitseala toetuseks: LINK

Vaata arutlust Sõrve looduskaitseala toetuseks I osa: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Siin-seal oli näha veel õunu puudel

Nädal algas väga sooja päevaga – ööpäeva keskmine 8,7 °C, mis on vaatlusaastate keskmisest kuue kraadi võrra soojem. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 12,4 kraadini. Veelgi kõrgemat õhutemperatuuri on Jõgeval hingedekuus registreeritud viimase 99 aasta jooksul varem ainult kolmel korral (1957., 1967. ja 2020. a), kusjuures novembrikuu senine soojarekord siinkandis (13,1 °C) pandi kirja eelmisel aastal 3. novembril.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami

Värbkakk

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Suvemeenutus on üles võetud juunikuuses Vändra metsas Pärnumaal.

Video LK-team

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Meskitseseltsing tegutseb veel oma sügisestel toitumisaladel mosaiikse avatud maastiku rohumaadel, ädalatel, põldudel, aga rohttaimed kolletuvad ja nende toiteväärtus väheneb. Vastu talve vahetavad metskitsed toitumisala.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Riiklik ilmateenistus

Triikoja järvejaam

„Mets on vaese mehe kasukas.“ On selles ütluses ka tänapäeval tõtt? Kas mets mõjutab meie heaolu ja soojatunnet.

Tahaksin esmalt rääkida ühe loo oma Peipsiäärsest kodust. Elasin 7 aastat Vilusis, väikeses külas Peipsi järve loodenurgas. See oli paarisküla, mis millalgi liidetud kokku vanadest Vilusi ja Tiirikoja küladest, mille piir selgelt Peipsisse voolava ojaga maha märgitud.

Looduse omnibussi video

Vaata arutlust:

Pildistas Peep Käspre

Vöötkakk on pildistatud Lääne-Virumaal

Vöötkakk        Surnia ulula

Taigavööndite elanikena on vöötkakud Eestis juhuslikud pesitsejad, harvad läbirändajad ja talvitujad, keda võime kõige suurema tõenäosusega kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvukus on aastati ikka väga erinev.

Kirjutas Kaja Lotman

Fotod Matsalu rahvuspargi arhiiv

Looduskaitse tegevus Eestis on üle 111 aasta vana. Aja jooksul on kujunenud mitmed piirkondlikud traditsioonid meenutamaks silmapaistvaid looduskaitsjaid. Matsalus on just hingedepäev see aeg, mil viiakse kaitsealaga seotud looduskaitsetegelaste haudadele mälestusküünlad. Traditsiooni on juurutanud endine Matsalu direktor Taivo Kastepõld. Nüüd puhkab temagi Lihula kalmistul.

Taivo Kastepõld

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 356    Kõrgeim harilik saar

Harilik saar         Fraxinus excelsior

Meie harilik saar võib heades kasvukohtades kasvada kuni 30 meetri kõrguseks.

Rekordpuudeks olid 31,5 meetri kõrgune harilik saar, mis kasvas Pärnumaal Audru pargis, mille mõõtis T  Aja 2000. aastal.

Teisel kohal oleva puu kõrguseks mõõdeti 29,8 meetrit, mis kasvab Ida-Virumaal Mäetagusel.

Fotod Arne Ader

Hangelind ( www.loodusemees.ee )

Hangelind       Plectrophenax nivalis

Oktoobrikuu keskpaigast saadik on läbirändavaid hangelindude salkasid juba kohatud ja novembris ränne kestab. Talvisel ajal kohtame neid harva.

Silma hakkavad toimetavad hangelindude salgad rannikul, aga on hoopis vähemmärgatavad on taimestiku vahel seemneid või teri otsides.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

Pildistas Maxime Passerault

Kaks aastat tagasi, 2019. aasta novembris hakkas Linnuvaatleja veebilehel ilmuma ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari Eesti metskurvitsate rändest talvitusaladele. Seekordne lugudesari jätkab saatjatega märgistatud metskurvitsate jälgimise kajastamist. Vahvat lugemist!

Proloog

Veebikaamera viimaste päevade ülevaade Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Nädalavahetuse ilmad olid tähelepanuväärselt soojad, kaldalähedane vesi küündis kümne soojakraadini, aga veetase oli tavapärasest umbes pool meetrit kõrgem.

Kergelt kättesaadav toit hülgekorjuse näol on kohale meelitanud hulga merikotkaid ja teisi vähemaid sulelisi hallvareste ja ronkade näol.

Tartu Loodusmaja kutsub osalema

Viktoriin on avatud 1. novembrist kuni 6.detsembrini 2021.

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti veebiviktoriin ootab järgneva kuu jooksul 10-19a noori osalejaid üheksast riigist, kes omavahel Läänemere ja maailma kohta info otsimises mõõtu võtavad!

Veebiviktoriin sobib arendamaks ja kinnitamaks õpilaste teadmisi keskkonnateadlikust eluviisist, Läänemerest kui elukeskkonnast, samuti laiendab inglise keele sõnavara ning paneb proovile õpilaste iseseisva info otsimise oskuse erinevatest allikatest, sest vastuseid tuleb ise leida internetist.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollast värvi annavad looduses veel üksikud kased ja lehised

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 5…11 kraadini, ületades viimase 99 aasta keskmist 1…8 ja viimase 30 aasta keskmist ehk normi 1…7 kraadi võrra.

Eriti soojad ja päikesepaistelised olid ilmad neljapäevast reedeni, kui maksimaalsed termomeetrinäidud kerkisid 11…13 kraadini.

Sademeid kogunes nädala jooksul 7 mm, millest 5 mm tuli kolmapäeval. Kuigi sademeid registreeriti viiel nädalapäeval, esinesid need enamasti väga nõrga või uduvihmana.

Paks udu oli Jõgeval laupäeva hommikul ja see hajus alles lõunapaiku.