november 2021

Fotod Arne Ader

Rasvatihane pesa juures ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane         Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknaraamidele andes justkui märku, et juba võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tänavusuviste noorlindude enamus on sügise jooksul lõuna poole rännanud ja seda peamiselt Kesk-Euroopa suunas. Meie tihaste talvine arvukus suureneb rändurite võrra idast ja põhjast.

EOÜ – kuldnoka aasta teadusuudis

Foto Arne Ader

Oravapesa ( www.loodusemees.ee )

Pesakastid on sobilikud ka imetajate pesitsustingimuste parandamiseks. Näiteks orav (Sciurus vulgaris) võib ehitada oksaharude vahele keraja pesa või teha pesa puuõõnde, kuid piisavalt suuri kuiva õõnsusega puid võib siiski nappida. Sel puhul võib oravale abiks olla pesakast.

Pildistas Ahto Täpsi

Ingli- või haldjajuuksed 

Hilissügisene ilming looduses ja inglijuukseid võime kohata ainult põhja laiuskraadidel või mägistes piirkondades

Millised peaksid olema tingimused lehtpuu- ja segametsades, kus nähtust viimastel päevadel lagupuidul kohatud on?

Kõrge õhuniiskus ja tuulevaikne ilm, kui õhusoe langeb järsku kergetesse miinuskraadidesse. Sobivaid päevi võib olla kuni lumekatteni ja ilmingut võime märgata ka varakevadel.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Saialill veel õitses

Ilmastik oli nädala kestel väga muutlik. Keskmine õhutemperatuur kõikus -1…7 kraadini, kusjuures pikaajaline keskmine on samal perioodil 1…2 kraadi.

Esmaspäeva varahommikul sadas lund ja maa oli lumega kaetud. Selleks ajaks, kui valgeks läks, sadas juba vihma ja lund oli näha rohumaadel ainult üksikute laikudena samblasemates kohtades. Õhtul algas uuesti jahenemine.

Kapsas hallasel hommikul

Viimane veebikaamera kaamerapilt IceAge, LK foorumist

Saaremaalt on kõik tehnilised võimalused kaamerapilti edastada läbi katsetatud. Järelikult tuleb kohale sõita ja kogu süsteem üle vaadata, parandada või vajadusel uuendada (tingimused vastu Läänemerd on teatavasti karmid).

Vabandame ja hoiame, Teid toimuvaga kursis veel novembrikuus.

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Raudkull       Accipiter nisus

Fotod Arne Ader

Aulid rändel ( www.loodusemees.ee )

Aul        Clangula hyemalis

Aulid on kõige väiksemad sukelpardid. Mõlema sugupoole kaal algab umbes poolest kilost ja isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.

Oktoobrikuus sulgisid isaslinnud hundsulestikku, muutudes kontrastselt valge ja mustjaspruuni kirjuks ning kahe peene kulunud musta sabasule asemele kasvasid pikemad sabasuled. Isalindude noka tüvik ja tipp on tumehallid. Noka keskosa on kollakaks või isegi roosaks.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallrästas õunapuul ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii uusi kui ka varem osalenud linnutundjaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mille eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Enne loendama asumist tuleb kindlasti lugeda talilinnuloenduse juhendit ning saata rajakaart koordinaator Jaanus Eltsile.

Täpsem info: LINK

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

4. osa

Kuigi ilma jahenemine novembri esimesel poolel oli siis prognoosidena veel sünoptikute töölaudadel, tajusid metskurvitsad –, kes on tuntud kui ühed ainulaadse käitumisega ilmalinnud – eelseisva muutuse ära. Ning see lõi niigi pingestunud olukorras kaardipaki juba täielikult segamini (vt rändekaart nr 3).

Looduse Omnibuss kutsub osalema

Mati Kose II koha saanud võistlustöö

Vöötkaku portree

Kolmapäeval, 10. novembril algas piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse Aasta Foto 2021“.

Traditsiooniline aastakonkurss toimub tänavu kahekümne esimest korda.

Võistlus toimub nagu ikka kolmes vanuserühmas – lapsed (kuni 13 a k.a), noored (kuni 19 a k.a) ja üldarvestus. Fotokonkursi kategooriaid on kokku 14.

Lisaväärtust võistlustöödele annavad fotodele lisatud kuni 500-tähemärgised lood.

Töid hindab fotograafidest, kunstnikest ja loodusteadlastest koosnev žürii Urmas Tartese juhtimisel.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022.

Võistluse võitjate väljakuulutamine ja auhindade jagamine toimub 2022. aasta märtsis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pooppuud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 359    Kõrgeim pooppuu

Pooppuu        Sorbus intermedia

Pooppuu suurte kasvukõrgustega ei hiilga ja tavaliselt jääbki tema pikkus vaid 6-8 meetri vahemikku.   

Meie rekordpuu kasvab Tallinna Hirvepargis. Puu kõrguseks on 20.0 meetrit. Mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Teisel kohal on 18,5 meetri kõrgune pooppuu Saaremaal Torgu kandis.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

2021. aasta oktoobrikuu ilm kujunes väga heitlikuks. Paiguti lausa tormituulised päevad vaheldusid küll vaiksemate perioodidega, kuid lõpuks kujunes paljude aastate keskmisest paari pügala jagu soojemast oktoobrist ikkagi suur ilmakott.

Kirja parid Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna ja Kaire Sirel, Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

Pildistas Kristi Pai

Kui registrit alustati, oli tegemist ühe paksu paberkaustaga, tänapäeval on register digitaalne ja erinevate teenuste kaudu kättesaadav kõigile

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus. Enne seda olid kaitsealad ajutised ja õiguslikult erinevalt reguleeritud. Looduskaitseseadus andis muu hulgas juriidilise aluse looduskaitseregistrile, mis alustas tööd 11. novembril 1936.

Samuti moodustati uue seaduse alusel looduskaitse korraldamiseks Looduskaitse Nõukogu ja Riigiparkide Valitsus. Seadusega kokku lepitud looduskaitse põhimõtteid ja vajalikke töid viis ellu looduskaitseinspektor. Temal olid omakorda abiks rohkem kui viissada usaldusmeest üle Eesti.

EOÜ annab ülevaate

Annetuskampaania, mille eesmärk on koguda 7000 eurot käimasoleva raierahu kohtuasja jaoks, algas 1. oktoobril. Tänaseks on pisut üle poole vajalikust summast koos.

Oktoobri jooksul laekus 2830 eurot ehk 40% seatud eesmärgist. Novembri esimese kümne päevaga on laekunud 1211.54 eurot, mis teeb kogusummaks 4041.54 eurot ehk 58% seatud eesmärgist.

Annetusi on teinud 116 inimest ja ettevõtet ning seni tehtud annetuste suurus on vahemikus 2 kuni 350 eurot.

Annetuskampaaniast saab täpsemalt lugeda: www.eoy.ee/annetuskampaania-raierahu

EOÜ annab teada

Keskkonnaministeerium jagas 4. novembril pidulikul galal eelmise aasta keskkonnaauhindu. Esmakordselt anti üle aasta keskkonnanoore, aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse ja aasta keskkonnavaldkonna mõjuisiku tiitlid.

Aasta keskkonnanoore auhinna sai Martin Tikk, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu suvise aialinnupäeviku koordinaator.