Keskkonnaamet annab teada
Foto VikipeediA ja joonis Kekskonnaamet
Meritint Osmerus eperlanus
Märtsiga algab tindipüügihooaeg ja Pärnu muulide ümbrus täitub meritindi püügiks mõeldud ääremõrdade ning avaveemõrdadega. Et eelmise aasta kogemus näitas probleeme liiga tihedalt paigutatud püünistega, suurendab Keskkonnaamet tänavu tindipüügiaegset järelevalvet.
Video saatis Helgur Mäger
Foto Arne Ader
Metsis Pärnumaal
Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
Metsiste pulmamängud saavad alguse juba talve lõpus kestes keskkevadeni välja, mida oleme veebikaamera vahendusel juba aastaid näha saanud. Mängupaiku kasutavad metsised aastakümneid ja põhiliselt asuvad need vanades männikutes, kus palju mustikataimi.
Põldlõoke Alauda arvensis
Vabariigi aastapäeva paiku hakkavad põldlõokesed meile saabuma: alul meie suursaartele mõned päevad hiljem juba mandrile, aga kõik oleneb ikka ilmadest ja rännuks sobivatest tuultest. Mõiste „lõokesetalv“ on meile tavapärane, aga märtsikuus sulab üldjuhul värskelt sadanud lumi mõne päevaga. Vanasti öeldi, et: „lõokesed sõtkuvad lume meie väljadelt“.
Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistlusele lisandub iga päevaga üha uusi osalejaid, linnuhuvilisi, kes soovivad oma linnutundmist proovile panna ja teadmisi juurde saada. Osale ka Sina!
Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt: LINK
Määramisvõistluse kuuenda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Vastuseid saab saata kuni 28. veebruarini.
Pildistas Kristel Vilbaste
Lumikellukesed
Harilik lumikelluke Galanthus nivalis
Eile oli Lõuna-Eestis soe ja suisa kevadine päev.
Lumikellukeste piklikud õied on veel kinni, aga mõne soojema päevaga õied avanevad. Sibullilled on õitsemiseks vajamineva varu juba möödunud suvel oma sibulasse talletanud.
Tekst: Laura Kiiroja
Kuna tegu on meie jaoks uue kiskjaga - kuigi mitte võõrliigiga! - on laiema avalikkuse seas teadmatust šaakali suhtes veel palju. Et šaakal on hundi sugulane, oleme pidanud paslikuks teda aeg-ajalt ka rahvuslooma lehel lähemalt tutvustada. Seekord teeme seda suuruse võrdluses, et oleks näha, kui väike loom on tegelikult šaakal - pigem rebase kui hundi mõõtu.
Mõni nädal tagasi jagasime põdra ja hundi suuruse erinevust illustreerivat videot. Ka tänasel pildil on tegu rajakaamera kahe kaadriga, mis on üheks pildiks kokku pandud. Loomad olid samas kohas, kuid erinevatel aegadel. Nendel Minnesotast (USA) pärit kaadritel on šaakali asemel küll koiott, kuid arvestades, et koiott täidab Põhja-Ameerikas sama ökoloogilist nišši, mida šaakal Euroopas, on šaakal oma suuruse poolest koiotiga väga sarnane (kui, siis õige pisut väiksemgi).
Kobras ehk piiber Castor fiber
Kopraid võime kohata liikumas oma territooriumil ja põhjused mõistetavad sest pere planeerimise ajad on alanud. Talveks varutud toiduvarud hakkavad otsakorrale saama, aga süüa sünnivad nii paju, haava, pihlaka, kase, kui toominga võrsed.
Nii võime sisevete kaldaalade lumel märgata kobraste värskeid tegutsemise jälgi ehk oksatoidu hankimist, aga ka territooriumi märgistamist. Praegusel ajal võime peale sattuda päevasel ajal tegutsevale koprale, keda muidu rohkem hämarikus tegutsemist alustavate loomadena teatakse.
Kiivitaja Vanellus vanellus
On tavaline, et Vabariigi aastapäeva paiku hakkame rändureid märkama.
Kiivitajate ränne kulgeb kevadel mööda rannaniite ja jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu sealt, kus päike maapinna sulatanud.
Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt paistab veidi heitlikuna. Linnusalk paistab eemalt mustvalgena, aga hakkab maanteedel liikujatele kindlasti silma.
Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi
Pildid veebikaamerast IceAge, LK foorumist
Hülgepulli kaelal märkame voldilist nahka ja nende kasukas on emashüljestest tumedam
Hallhüljes Halichoerus grypus
Vaatluste järgi sündis esimene hülgepoeg 5. veebruaril. Emashülged hakkavad imetamise lõppedes indlema ja täiskasvanud isasloomad hoiavad koloonias sarnasel emastel „pilku peal“.
Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?
Rekord nr. 402 Küttimisrekordid – hallvares
Hallvares Corvus cornix
Kõige rohkem hallvareseid kütiti 1992. aastal 4076 isendit.
Näiteks: 1998. aastal kütiti hallvareseid 3269 isendit.
2001. aastal 3008 hallvarest.
2016. aastal 1366 isendit.
Hallvareseid küll kütitakse, kuid mitte väga arvukalt sest jahimeestel on vähenenud huvi ja jahinumbrid on väiksemaks jäänud.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
