märts 2022

Fotod Arne Ader

Loodushelid valis Hannes Margusson

Raagus maastik. Raiga, Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses viimase kolmveerand sajandi jooksul kakkude hulgas arvukaimateks ja neid võib pesitseda umbes poolteist tuhat paari.

Praegusel ajal võime händkakuga kohtuda ka päevasel ajal - teede veertes või raielankidel võib tähelepanelik neid märgata näiteks puutüügastel passimas.

Kalle Suuroja teabe põhjal koostas Marek Vahula

Pildimaterjal VikipeediA

Vanimad kivimid

Meie planeedi vanima teadaoleva kivimi Acasta Gneissi fragment. Viini loodusloomuuseumis. Foto: Wikimedia  

Maailma vanimaks kivimiteks (u 4 miljardit aastat) on Kanada Loodeterritooriumilt leitud Acasta gneisid. Acasta gneisside vanus on määratud kivimis leiduvate tsirkooni kristallide järgi. Üksikjuhtudel on tsirkooni kristallide vanus Acasta gneissides kuni 4,2 miljardit aastat.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Video salvestas Karl Adami

Sabatehasete salgad külastasid vahtratüve mõne minutiliste vahega

 

Sabatihane      Aegithalos caudatus

Kuni soojemate kevadiste ilmade saabumiseni hulguvad sabatihaste salgad (sageli möödunud aastased perekonnad või paar peret) koos kuni pesitsusaja hakatuseni. Selline seltsing peab omavahel häälsidet ja äratab nõnda tähelepanu. Vahel seltsitakse lühemaks ajaks teiste tihasesalkadega.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Ülo Väli

Kanakullid pesal

Kanakull       Accipiter gentilis

Keskkonnaamet kinnitas kanakulli kaitse tegevuskava aastateks 2022–2026. Kavaga seati eesmärk suurendada viie aastaga pesitsevate kanakullide populatsiooni vähemalt 500 paarini ja tagada vähemalt poolte teadaolevate elupaikade kaitse kaitstavatel aladel.

Fotod Arne Ader

Händkakk ( www.loodusemees.ee )

Händkakk                   Strix uralensis

Kodukakk                   Strix aluco

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallrähni paar

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

Veebikaamera pilt on hangunud. Tähelepanelik vaataja märkas, et viimaste nädalatega on kaamerapildi kvaliteet oluliselt langenud. Nädalavahetusel saame kaamera demonteerida ja seejärel hooldada.

Kooraste järve ümbruses on lund põlvini, kui paari kilomeetri kaugusel on põllud pea lumevabad. Seetõttu jäi viimastel päevadel ka kaamera ees linde oluliselt vähemaks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pajuurvad paisuvad

Nädal oli päikesepaisteline ja sademeteta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis miinuspoolel, kõikudes -0,6…-7,0 kraadi piires. Ööd olid külmad ja päeval plusskraadid.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti teisipäeval 5,6 °C ja minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti õhus laupäeval -15,6 °C. Ööpäevased õhutemperatuurikõikumised olid suured. Kõige suurem temperatuuriamplituud esines laupäeval (17,1 kraadi).

Oksad vajuvad lume sisse

Kirjutas Kaja Lotman

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtu bioloogiajaamas

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kriblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.