Metsaott andis intervjuu ja muutus kärsituks, tundub, et karuga suhtlemine taliuinaku eel pole just ohutu tegevus. Lapsed aga haletsevad karu: koopas magades jääb ta ilma talverõõmudest, kelgutamisest ja uisutamisest....jätkame aasta looma luulevõistluse väikeste laureaatide lugude avaldamisega.  

 

Intervjuu pruunkaruga

 

Tere, metsaisand!

 

Tere-tere, inimene! (madala häälega)

 

Sooviksin Teilt kui aasta loomalt küsida paar küsimust.

 

No eks sa küsi siis, aga ma lähen varsti toitu otsima, kõht on väga hele.

 

Muidugi mõista, aga ma küsin hästi ruttu.

Esimene küsimus, kui kaua te tavaliselt talveunes olete?

 

Ütleme nii, et vahel kaob ajataju ära, aga ma arvan kuskil novembrist aprillini.

 

Väga põnev, teine küsimus on järgmine. Mis on teie lemmiktoit?

 

Ehee, nagu igal karul - kaer, mesi ja sipelgad.

 

Kolmas küsimus. See pole küll ilus, aga uudise jaoks on vajalik nii teie vanus  kui sooviks teada, kui vana on kõige vanem karu?

 

Mina olen 26aastane, oma sugulastest tean, et minu vanaisa oli veel vanem.

 

Nii, ja viimane küsimus, mitu poega teil on?

 

Mina olen siiski veel poissmees, aga tavaliselt on karudel 2-5 last ja nüüd on küll kõik. Ma olen nii näljane, et kasvõi teid söön ära!

 

 

JUHAN PÕLLU
7c klass
Türi Põhikool

 

Karu elu talvel

Karu, karu oled maru,

aga sinust ei saa aru.

Magad terve talve maha,

talisporti teha ei taha.

 

Ei suusata, ei uisuta,

mäest ei sõida alla kelguga.

Talvel tukub aias mesitaru,

sellepärast norskab oma koopas karu.

 

 

Elli Maria Nooni

 

 

Karupoisi kevad

Õues nägin eile karu,

karu oli veidi pahur.

Pidi ärkama ta talveunest

kaevama end välja lumest.

Õues nägi kevadlilli

nüüd ta tatsab jalad villi.

Kõrgel taevas paistis päike,

pesast ilmus poju väike.

Mõmmil tuju üsna hea,

samme ema järgi seab.

 

Margot Vasar

 

 

Pruunkaru

Sellest igaüks saab aru,

et üks tore loom on karu.

Tatsab metsas, marju sööb

rahulikult lulli lööb.

Mesiniku meel on mõru

kui ta leiab mesitaru,

mille karu katki teinud

maitsava mee kõik nahka pannud.

Karu tundub tore, pehme,

aga temas mitmeid ohte.

Vaata teda kaugelt sa,

muidu äsab käpaga.

 

Helena Kotka

 

Pruunkaru

Kui mesikäpp oleks kaisukaru,

ta oleks pehme ja tõeliselt maru.

Mu mõmmi ei nooliks mesitaru

ja talveks naha alla rasva ei varu.

Aga metsas on ott,

kes talvel magab kui unekott.

Leidnud puujuure pahmaka,

poeb sinna ja ootab lumelahmakat,

mis koheva tekina kataks ta turja, käpad ja koonu.

Nii magab ta seal viis kuud justnagu surnu ehk koolnu.

Emakaru sel ajal toob ilmale beebi või beebid,

kuid katsikule ei ole tulemas keegi,

 sest  alles kevadel maailma uudistab mõmmik –

seda õiget ümbrust, mis kuusik või männik.

Õpib emaga koos toitu hankima,

ennast marjast, juurtest ja sipelgaist täis tankima.

Lõhna tajub ta ülihästi

ja vihaseks saades lajatab käpaga kui kästi.

Ent nägude peale pole tal andi,

ja kui kurjaks saab, teeb sinust veel sandi.

Ent muidu on armas me metsade kuningas – karu

 kraabitud puudega  territooriumil-  saa sellest aru.

 

Simmo Kesküla
2c klass
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 

 

Karu

Karu tatsab tänaval,

suur mee isu tal.

Astub poodi, ostab mett,

poodnikul on silmad, et…

Mõmmi sammud hotelli seab,

saab seal magada – ta teab.

Limpsib ära oma mee,

une heaks see teeb.

Omanikul see ei meeldi,

valib numbri 112.

Politsei aitab meeleldi,

mõmmi metsas nagu naks!

Aga mõmmi, vana hull,

õppimine temal null.

Hangib kena daame kostüümi,

sammud linna seab ta nüüdki.

Taas see mesi keelitab,

mõmmi poodi meelitab.

Poodnik müübki suure purgi,

karu saab ka priske kurgi.

Uni vaevab mõmmikest,

tahaks voodit natukest.

Hotell taas looma silme ees,

peatselt karu kenas toakeses.

Omanikul see ei meeldi,

valib numbri 112.

Politsei aitab meeleldi,

mõmmi metsas nagu naks!

Seekord mõmmil lõikab pea,

omas metsas ka on hea.

Sööb ta marju, sööb ka seeni,

püüab unustada põgenemisstseeni.

 

Emma Tiitus
2.klass
Krootuse Põhikool

 

Karu

Ainult karud saavad aru,

kuidas olla on üks karu.

Jänes näiteks ei saa aru,

miks on üldse vaja karu.

 

Karu ise saab küll aru,

et on mõnus olla karu.

Tal on soe ja ta on pehme,

võimas karu, Eesti ehtne.

 

Vist on Saaremaalgi karu,

ehkki keegi ei saa aru,

kus ta on või kas ta pole

või läks hoopis Hiiumaale.

 

Metsas pole karu näinud,

ainult Elistveres käinud,

kus on karu Karoliina,

võid tal tervitusi viia.

 

Tomi (7) ja Riko Robi (17) Tamtik Saaremaalt

 

Kokku osales sel aastal luulekonkursil 204 eestikeelset luuletust 27 erinevast koolist, lisaks veel ka mõned vene- ning ukrainakeelsed luuletused. Auhinnareisiga pärjati 35 loometööd ning 8 juhendajat. Kõige aktiivsemad riimisepad olid sel aastal Rocca al Mare Koolist, Türi Põhikoolist ning Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist. Kõige nooremad luuletajad Paikuse Lasteaiast ja Tallinna lasteaiast Naeratus. Peale luuletuste leidus ka mõningaid proosalugusid.
Konkursi korraldasid sel aastal Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee koostöös RMK-ga.

 

Helen Arusoo