märts 2023

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Looduslikult langesid metsapargi puistust välja saared. Puurinde all on piisavalt noori puid, mis aastatega uue kõrge puistu moodustavad. Jalakad, vahtrad ja toomingad moodustavad uue puurinde

Vana metsa koosseisuga okas- või laialehised puistud ei pruugi mõnes kasvukohas enam järgmises põlvkonnas jätkuda või on uue põlvkonna teke ja kasv aeglane, kui uuenemistingimused pole sobivad. Parkmetsade vanades puistutes või nende vahetus naabruses peaks tekkima järelkasvu, et meeldiva koosseisuga vana metsapõlvkond geneetiliselt jätkuks, see tekitab parkmetsa külastajates positiivset meeleolu.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tuttvardid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 564     Vanim taasleitud rõngastatud tuttvart

Tuttvart        Aythya fuligula

Lind rõngastati 20. juunil 1990. aastal Pärnumaal Sorgu lahel ja taasleiti 3. juulil 2006. aastal Pärnumaal samal lahel kus rõngastati. Linnu vanuseks jäi 16 aastat ja 13 päeva. Arvukatele vaenlastele vaatamata saavutas tuttvart kõrge eluea.

Tutvustab Helen Kivisild

Ilmunud on kevadine Tarupettäi järjekorranumbriga 77. Infolehte saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehelt: LINK

Karula rahvuspargil täitub sel aastal 30. tegutsemisaasta. Juubeli puhul meenutatakse leheveergudel aega, kui 1993. aastal rahvuspark alles loodi. Samuti arutletakse, mis on muutunud selle aja jooksul looduskaitses ja Karulas ning seatakse pilk tulevikku. Lehest saab lugeda ka muutunud toetustest, avatud suitsusaunade aastast, matkast 20 Karula kõrgemale tipule ning palju muud.

Selle lehe teemad:

• 30 aastat Karula rahvusparki

• Pärandniidu toetusest

• Natura 2000 sihtkaitsevööndi toetus

• RMK külastuskorraldus ja loodushoiutööd

Kirja pani Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anneli Albert

Üleujutus Soomaal

Vesi hakkas Soomaa jõgedes tõusma umbes kaks nädalat tagasi. Veetaseme kõrgseis saabus mõne päeva eest ning nüüd on veetase taas langemas. Lumi on sulanud ja sademeidki pole mõnda aega olnud, ööd on taas külmakraadidega ja nõnda hakkab vesi alanema.

Viienda aastaajana tuntud periood toob Soomaale uudistajad lähedalt ja kaugelt. See on aeg, mil turismiettevõtjad – nemadki tulevad lähemalt ja kaugemalt – inimesi vee peal sõidutavad ja ajakirjanduse tähelepanu pälvivad. Kohalike jaoks on suurveel mitu tähendust: ühelt poolt põnev ja oodatud, teisalt ka veidi muret tekitav.

Veebikaamera kuvatõmmis Susanne ja video salvestas Liz, LK foorumist

Muna saime näha veidi enne poolt kaheksat

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Viimastel päevadel hakkas veidi lootusetu tunne kas merikotkaste paar hakkab pesitsema? Eelmistel aastatel oleme saanud esimest pesamuna näha koos kalendrikevade saabumisega ja merikotkaste paari polnud ka pesal toimetamas näha…

Veebikaamera kuvatõmmised Askja ja Liz, LK foorumist

Millal võis eile emaslind muneda?

Kassikakk        Bubo bubo

Ikkagi kolm muna pesas. Mingil ajal pidi munemine eile toimuma, aga päeval olid ülekandes mitmed katkestused.

Niisiis: esimese muna emaslind 23. märtsil, teise 26. märtsil ja kolmanda 29. märtsil.

Kaardid Juta, LK foorumist

Karl on veel Rumeenias

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Möödunud aastal kulges isaslind Karli tagasiränne Rumeeniast üle Moldiva ja Lääne-Ukraina.

Kaia rändab Liibanonis

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind uurib ümbrust

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind on tänaseni kolmepäevaste vahedega munenud: esimese muna 23. märtsil ja teise 26. märtsil. Kolmas muna oleks pidanud pesas olema täna öösel. Tavalisemalt muneb emaslind kaks kuni kolm muna. Jälgime toimuvat.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Möödunud laupäevast muutus kuldnokkade tagasisaabumine täiesti nähtavaks, sest lõunakaarte tuuled aitasid rändajaid. Lisaks on päevasel ajal rändavad kuldnokad hästi märgatavad.

Esimestena saabuvate kuldnokkade enamuse moodustavad meil juba varem pesitsenud isaslinnud. Pesapaigatruud kuldnokad otsivad üles neile juba tuttava pesakasti, kuhu sageli ööbima jäädakse. Lastakse isegi natuke laulu, et peremehe kohalolu näidata, aga elatakse veel „poissmehe elu“.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Krookus

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala kestel normist kõrgemana, kõikudes 1,8…7,3 kraadini.

Neljapäevast reedeni jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemale. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kahel päeval üle kümne kraadi – esmaspäeval mõõdeti Jõgeva ilmajaamas 10,5 °C, reedel 10,8 °C.

Nädala esimesel poolel veel öösiti maapinnal külmetas ja hommikuti olid kohati teed libedad. Nädala minimaalne õhutemperatuur (-2,1 °C) pandi Jõgeval kirja kolmapäeval.

Harilik karikseen