märts 2023

Pariisi ürituse raames toimub Rein Marani fotonäitus

Nganassaani šamaani Demnimee perekond

Pariisi kontserdinädala raames (13.-19. märtsil) tulevad14. märtsil Pariis Filharmoonia kontserdimajas esitlusele Veljo Tormise kooriloomingu tippteose „Unustatud rahvad“ kolm osa „Isuri eeposest“, „Vadja pulmalaulud“ ja „Ingerimaa õhtud“ Ingrid Roose juhatusel, kes pälvis 2019. aastal 9. rahvusvahelisel noorte dirigentide konkursil Pariisis I preemia. Kontsert lavastusel laulavad 80 prantsuse akadeemia- ja kammerkoori lauljat vadja, isuri ja soome-ugri keeltes.

Kirjutas Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Metskitse toitumise jäljed haava okstel veebruari lõpus

Kui põdra, metskitse, punahirve ja jäneste talviseks toiduks on puhmaste, põõsaste ning puude võrsed, siis talve lõpus suureneb puude ja põõsaste koore osa loomade toidusedelis.

Üle pika aja on tõeline talv ja arvata on, et lumevaip püsib varjulistes kohtades märtsikuu teise pooleni ning koorik lumel kannab kergemaid loomi.

Puude kahjustused nii metsakultuurides, kui viljapuuaedades ilmnevad just kevadtalvel, kui lume sulades avastatakse, et hiired on söönud koort ka lume all.

Jälgi pildistasid LK-team ja Tiiu Kruus

Foto Arne Ader

Isegi sellises kitsas ojas käib saarmas toitumas, kui seal peaks leiduma põhjamudas talvituvaid konni või limuseid ehk elutsema kalu

Harilik saarmas        Lutra lutra

Looduses kohatakse saarmaid harva, sest nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kopraid on umbes kümme korda rohkem).

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Metsapargi looduslik uuendus: vaher, saar, pärn, kuusk, pihlakas jt. Park on looduslikult uuenev püsikooslus, mida aednikud ja maastikukujundajad veidi suunavad, et puhkajatel oleks mõnusam loodust nautida

Metsapark on tagasihoidliku heakorrastuse ja kujundusega asulasisene või -lähedane metsailmeline park (puuvõrade liitus harilikult >50%), kus on rajatud jalutus- ja/või sporditeede võrk, on vähemalt hädavajalik pargiinventar ning vahendid sportimiseks ja lastele mängimiseks ning toimub regulaarne, kuid mõõdukas hooldus. Metsapargid on asulates, eriti linnades oluliseks rekreatsioonikeskkonnaks ja ka biomitmekesisuse säilitamise kohaks.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Naerukajakad jääl ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 555      Vanim teadaolev naerukajakas

Naerukajakas        Larus ridibundus

Lind rõngastati 24. juunil 1987. aastal Iklas ja taasleiti 22. aprillil 2012. aastal Lätist Rumbulast. Naerukajaka  elu pikkuseks jäi 24 aastat, 9 kuud ja 29 päeva. Keskmist kasvu linnu kohta päris kõrge eluiga.

Naerukajakate saabumisest: LINK

Jälgi pildistas LK-team

Karu on Alutagusel sammunud üle metsatee

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Lumikattega talvedel on karujälgi märgatud tavapäraselt märtsikuu esimesel kümnepäevakul ja varased ringi liikujad on üldjuhul isasloomad. Emaskarud tulevad talvepesast välja hiljem ja need kes aastavahetuse  paiku poegisid vast alles kuu aja pärast.

Erametsaliidu video

Kevad ja suvi on lindude pesitsuse kõrgaeg. Et pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida, soovitame kevadsuviste raiete planeerimisel võimalusel kinni pidada järgmistest nõuannetest.

Tööde planeerimisel pööra tähelepanu metsakasvukohatüüpidele.

Fotod Arne Ader

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Jäälõhkuja ( www.loodusemees.ee )

Ahto Kaasik kirjutab Maavalla veebilehel: „Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.

Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.

Lindude ootamine ja saabumine on maarahvale olnud alati eriliselt tähenduslik. Kevadekuulutajate saabumine paneb sydame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitussõnad“.

Pildistas LK-team

Männitaelik ehk männipess        Phellinus pini

Nagu nimi ütleb kahjustab männitaeliku poolparasiit vanemaid mände ja märkame kübarat tüvel mõne meetri kõrgusel ning tavaliselt üksikult. Terava servaga tumepruun männipessi kübar on terava servaga mille pealispind võib olla kaetud kas rohekate samblike või vetikatega. Alaküljel näeme suuri kollakaspruune poore.

Video ja kuvatõmmised Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Pesaalusele saabub videos esimesena emaslind, kui tavaliselt saabub isaslind, kes huikamisega emaslinnu pesaalusele meelitab ja toob vahel emaslinnule mõne saaklooma.