september 2023

MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Saada pildid Eesti Looduse fotovõistlusele!

Käimas on ajakirja Eesti Loodus 24. fotovõistlus, kuhu ootame osalema kõiki looduspiltnikke. Fotosid saab saata kuni septembrikuu lõpuni.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks suurim ja pikima ajalooga loodusfotode võistlus Eestis. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse eriauhindu, näiteks põlispuu, elurikkuse, aasta orhidee, looduse maastike ja mustrite jt kategooriates.

Kõik võistlusele saadetud fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav.

Pildistas LK-team

Mets hakkab värvi muutma (pildistatud 22. septembril)

Astronoomiline sügis saab alguse 23. septembril kell 6.50

Elame võrdpäevsuse ajas kuid täna ei ole veel öö päevast pikem. Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut ja juba tunni möödudes näeme selge ilma korral taevas tähti, aga vaid seal kus puudub valgusreostus.

Fenoloogiline sügis saab seevastu alguse koos päevasoojade vähenemisega ja vahtralehtede värvumisega.

Tänavune suvine põuaaeg ja soe hilissuvi on tekitanud veidi erineva aasta, aga ilmateenistusest lubatakse veel lisaks mitteregulaarset aastaaega „vananaiste suve“.

EOÜ suvise aialinnupäeviku koordinaator Art Villem Adojaan

Suvise aialinnupäeviku kümnes hooaeg hakkab lõpule jõudma, veel poolteist nädalat on aega vaatlusi teha.

Septembris on tragid vaatlejad peamiselt varem tehtud ja paberile kirja pandud vaatlusi veebipäevikusse sisestanud. Mitu päevikupidajat on küsinud, kas internetisügavustesse kadunud päevikulinki on võimalik veel üles leida? Jah, muidugi on! Kirjuta oma murest aadressile: aed@eoy.ee

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Roo-ritsiklind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 635    Vanim taasleitud roo-ritsiklind

Roo-ritsiklind        Locustella luscinioides

Lind rõngastati 5. augustil 2013. aastal Pärnumaal ja taasleiti 26. juulil 2017. aastal samuti Pärnumaalt. Roo-ritsiklinnu vanuseks jäi 3 aastat, 11 kuud ja 21 päeva.

Pildistas ja kirjutas Epp Harmon 19.09.2018. aastal

Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…

Tänaseks 21.09.2023. aastal on registreeritud liikmeid LK-foorumis 4559, käsitletud teemasid 802 ja vaatluskirjeid 895194.

Esimene foorumi kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis. Sügis 2008.

Meenutab Urmas Sellis, Kotkaklubi

Esimene foorumi liikmete kokkusaamine 2008. aasta augustis

Pole vist eriti tähtis, kas see algas just viisteist aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis).

Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud tol ajal kõige parem aura, aga ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga vajadusel üsna jõuliselt.

MAFF kutsub osalema

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Fotod Arne Ader

Jaani-Tooma kivi Lahemaal www.loodusemees.ee )

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Pihlakaid märkame kasvamas väga erinevates kasvukohtades: tihedas alusmetsas, metsaveertes ja merelaidudel, vahel ainsa puuna. Pihlapuid ei kasva soodes või ajuti üleujutatavatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduamet annavad teada

Foto: Põllumajandus- ja Toiduamet

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Kui leiad vaktsiinipala:

Foto Arne Ader

Aulide rändeparv ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid päeviti Jõgeva ilmajaama andmeil 24,5…25,1 kraadini. Teisipäeval ja kolmapäeval ületas nii ööpäeva keskmine kui ka maksimaalne õhutemperatuur siinse ilmajaama andmete reas viimase 100 aasta vastava kuupäeva rekordeid.

Kolmapäeva õhtul hakkas sadama vihma ja sajuhood lõppesid neljapäeva hommikul. Sademeid kogunes 18 mm.

Sadude järel kujunes nädala teine pool esimesest tunduvalt jahedamaks. Neljapäevast pühapäevani õhutemperatuuri maksimaalsed näidud üle 19 kraadi ei tõusnud.

Arne Ader ajaveeb, https://loodusemees.ee/ajaveeb/puravikusuvi/

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Kahte jänesekapsaste keskel sirgunud kivipuravikukübarat haarama asudes tuli taipamine, et kõik seened ei saa ju olla üles noppimiseks. Need siis jäidki imetlemiseks ja ussitamiseks. Hinge- ja ussikosutust jätkus  seekord pooleteiseks nädalaks.

Foto Arne Ader

Ristpardipere juulikuus

Ristpart      Tadorna tadorna

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.

Meil võis tänavu pesitseda vähemalt kolmveerand tuhat ristpardi paari ja õnnestunud pesitsejad võis kooruda vähemasti kaheksa pesapoega. Paljud neist lennuvõimestusid ja rändele siirdusid on muidugi iseasi.

Pildistas LK-team

Karu kaisutus

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Karude sügisesel nuumaajal peavad meie karud tarbima süsivesikuterikast toitu ehk pigem inimtekkelist: käivad teraviljas ja tallavad seal, otsivad mahajäetud õunaaedu, aga neid jääb aastatega üha vähemaks. Või teavad oma radadel viljakandvaid metsikuid õunapuid, mis on tänaseks puudeks sirgunud omaaegsete karjapoiste õunasüdametest.

Fotod Arne Ader

Mükoriisaseente puhul moodustubki seenniidistikust ja puude juurtest omavaheline läbipõimunud mükoriisa. Kasvav seen on mükoriisa poolt moodustatud vili, mis kasvatatakse selleks, et seeneliik oleks võimeline eoste abil paljunema.

Punapuravikud moodustavad mükoriisa nii haabade, kaskede kui pajudega ja nii sobivad nende kasvukohtadeks suures osas leht- või segametsad.

Punapuravike rikkalik korjeaeg meie metsades kestab ja punase kübaraga puravikke saame kindlasti korjata kuu lõpuni, aga olenevalt ilmastikust kauemgi.

Vanasti nimetati kõiki täna tutvustatavaid seeni punapuravikeks, aga täpsuse huvides peaksime teadma, et meie metsades kasvab kuni viis raskelt eristatavat punapuraviku liiki.