september 2023

MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

Loomafotode kategooria peaauhinna pälvis 2021. aastal Aivo Oblikas

NB!

Vastu tulles huviliste soovidele otsustati fotovõistluse tähtaega pikendada kahe päeva võrra, esmaspäeva ehk 2. oktoobri keskööni.

Käimas on ajakirja Eesti Loodus 24. fotovõistlus, kuhu ootame osalema kõiki looduspiltnikke. Fotosid saab saata kuni 2. oktoobri keskööni.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks suurim ja pikima ajalooga loodusfotode võistlus Eestis. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse eriauhindu, näiteks põlispuu, elurikkuse, aasta orhidee, looduse maastike ja mustrite jt kategooriates.

Teada annavad Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Eesti Ornitoloogiaühing

Foto Arne Ader

Haned rändavad. Palupõhja, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee

Lindude sügisrändest saab nüüd igaüks osa linnuvaatluse või sotsiaalmeedia vahendusel
Kogenud linnusõbrad juba teavad, millised on parimad paigad lindude vaatlemiseks. Alustaja saab aga lindude sügisrändest osa näiteks sotsiaalmeedias pilte jagades ja seeläbi rändlinde tundma õppides. Vaatluselamusi oma koduaiast või sel nädalavahetusel toimuvalt rahvusvahelistelt linnuvaatluspäevadelt EuroBirdwatch saab kogu oktoobrikuu jooksul jagada nii loodusvaatluste rakenduses kui ka selleks loodud Facebooki lehel.

Foto Arne Ader

Sarapik. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Harilik sarapuu        Corylus avellana

Sarapuudel tänavu pähkleid lihtsalt ei ole (kuuldus levis, et Jäneda kandis pidi veidi olema) ja pole kuulda ka muidu sarapikes häälekalt tegutsevaid pähklimänsakuid.

Aga lohutame korilasi, et külluslikud pähkliaastad korduvad kolme kuni viie aastaste vaheaegadega.

Põhja-Eestis sarapuuks, aga Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib kasvada isegi kümne tüvelisena. Tegu on püstiselt hästiharuneva ja kõrgeks kasvava põõsaga, mis harvemini puuks sirgub.

Foto VikipeediA

Must torbikseen

Must torbikseen       Craterellus cornucopioides

Sarnaselt harilikule kukeseenele kasvab must torbikseen igal aastal samadel kasvukohtadel ehk seenekohti tasub meeles pidada. Septembrikuus võime veel neid musti seeni leida kasvamas tavaliselt suurte kogumitena koos nii leht-, okas- kui segametsades.

Kollakaid kukeseeni pildistas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kollakas kukeseen

Kollakas kukeseen ehk lehterkantarell         Cantharellus aurora

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Punakurk-kaur

Rekord nr. 638    Vanim taasleitud punakurk-kaur

Punakurk-kaur        Gavia stellata

Lind rõngastati 25. aprillil 1983. aastal Tahkunas, aga taasleiti 24. märtsil 1987. aastal hoopis Hollandis. Linnu vanuseks jäi 3 aastat, 10 kuud ja 29 päeva mis on keskmise suurusega linnu kohta väga vähene vanus.

EOÜ kutsub rändlinde vaatlema

Foto Arne Ader

Sookurgede rändeparv ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing soovitab sel nädalavahetusel pöörata tähelepanu rändlindudele neid vaadeldes, loendades ja määrama õppides. Vaatlusandmed tasub ka kirja panna ja ühingule edastada, et ühtlasi osaleda ka rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch.

Sel nädalavahetusel, 30. septembril ja 1. oktoobril vaatlevad kümned tuhanded huvilised Euroopas ja Kesk-Aasias miljoneid lõuna poole suunduvaid rändlinde.

Ka Eestis saab suurest ühisüritusest EuroBirdwatch osa võtta, vaadeldes rändlinde ühel või mõlemal päeval oma koduaias, mere ääres või mujal.

Vaatlejal tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud linnuliigid, iga liigi arvukus, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejate nimed.

Pildistas Sven Pruul, VikipeediA

Männiheinik

Männiheinik       Tricholoma matsutake või ka Tricholoma nauseosum

Pildistas Kristel Vilbaste

Maikellukeste sügis

Harilik maikelluke ehk piibeleht         Convallaria majalis

Juunikuise õitsemise ajaks olid piibelehed hoolimata maikuu teisest poolest alanud põuaajast kevadel kenasti kasvanud, et leidjat rõõmustada sel ajal, kui õuemurud kolletasid.

Keskkonnaamet annab teada ja kutsub osalema

Avamisel tutvustavad uut väljapanekut Keskkonnaameti lendoravaeksperdid. Edaspidi on rajale oodatud kõik loodushuvilised, kes selle salapärase looma vastu huvi tunnevad. Järgmisest aastast on gruppidel võimalik tellida Iisaku looduskeskusest juhendatud lendorava-teemalist õppeprogrammi.
 
Lisaks raja avamisele esitletakse värskelt avaldatud “Lendoravaraamatut”, millest lugeja leiab huvitavat lugemist lendorava uurimise ajaloost ja paljust muustki. “Lendoravast on kujunenud Eesti looduskaitse sümbol, kelle elukeskkonna säilitamine nõuab ulatuslikke teadmisi, kuidas ühendada omavahel loodust säästev metsade majandamine ja põliste ökosüsteemide hoidmine,” sõnas raamatu autor Jaanus Vaiksoo.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Jõevähkide ümberasustamine

Jõevähk ehk harilik jõevähk         Astacus astacus

Septembri ja oktoobrikuu vältel viiakse jõevähid ümber vähikatku tõttu tühjaks jäänud või seni vähkide poolt asustamata veekogudesse: Pärnumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Saaremaal.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Põllud koristatud, taliviljakülvid kasvavad

Nädal algas hallase hommikuga. Minimaalne õhutemperatuur langes öösel 0,8 °C ja rohi oli hommikul hallast valge. Päeval soojenes sel päeval õhk 16,2 kraadini. Külma öö ja jaheda päeva tõttu langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur 8,3 kraadini, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) ligi kahe kraadi võrra madalamaks.

Järgmiseks päevaks oli soojus tagasi ja tavapärasest kõrgem temperatuurirežiim (ööpäeva keskmine üle 15 °C) püsis nädala lõpuni.

Videoklipi salvestas LK-team

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Laanepüüd on vanade metsade asukad ja ei tegutse isegi metsa servaaladel, vältides ka metsalagendikke.

Sügisene marjamets pakub lindudele rikkalikult toitu ja sellistes kohtades tegutsetakse üpris vaikselt. Pohlad on täisküpsed, mustikatelt lehed langenud ja turritavate varte otsas paistavad marjad.

Milline võib olla laanepüüde päevane toidutarve sügiseses marjametsas?

Kirjutas Uudo Timm

Fotod Rainar Kurbel ja Arne Ader

Lendorav

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Augustiks on kevadel sündinud lendorava pojad juba nii suured, et ei vaja enam ema hoolt. Enamus neist on augustikuu lõpuks juba sünnikohast lahkunud ja hea õnne korral leidnud 1-2 kilomeetri kauguselt endale vaba sobiva metsa.

Pildistas OmaTV

Ka Kihnu luitemännikus kasvab massiliselt männi-kuldpoorikuid

Eestis leiti esimesed männi-kuldpoorikud kuue aasta eest Lääne-Eestist, kuid seent on määratud mõne aasta eest ka Peipsi rannamännikutes.

Heal seeneaastal nagu tänavune, on neid leitud nii Pärnumaal, Loode-Eestis kui ka Kihnu saarelt.